Mündid.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eesti majandus on kasvanud alates Jüri Ratase peaministriametisse astumist keskmiselt neli protsenti aastas. Neil samadel aastatel on aina kiirenevas tempos kasvanud ka riigieelarve puudujääk.

Teisisõnu on suurenenud tulusid veelgi kiiremini kulutatud ja nüüd ollakse hoopis seisus, kus uus koalitsioon peab hakkama eelarvet kärpima. Riigi eelarvestrateegias kokku leppinud valitsus seega vähemalt sel aastal kalleid lubadusi ellu viia ei saa.

Ometi on koalitsioonil ka näiline rõõmusõnum: alkoholiaktsiis langeb suvest veerandi võrra. Paari aasta tagune mure rahva tervise pärast on asendunud vajadusega piirikaubandust kuidagigi ohjata. Kas see ka tulemust annab, pole rahandusministri nõuniku Lasse Lehise sõnul selge. Nõnda ongi jõutud lõõpida, et vähemalt on võimalik saabuva jama juures lahti korkida senisest odavam õlu.

Märgiline on ka see, et valitsus ei plaani teaduse rahastamist tõsta. Veel mullu detsembris kinnitas Ratas, et teadusrahastuse määr peab olema üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. «Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine garanteerib, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada,» ütles ta toona. Nüüd teatakse töövõiduna senise määra ehk 0,71 protsendi säilitamist. Tõsi, koos kaitsekulutustega ongi see teadaolevalt ainus sektor, mis kärpekääridest pääseb.

Jääb üle vaid mõtiskleda, kas möödunud nädalal otsusteta lõppenud kõnelused Vihula mõisas jäid nii ebamääraseks just seetõttu. Nüüd on igatahes europarlament valitud ja uudis avalik.

Jääb üle vaid mõtiskleda, kas möödunud nädalal otsusteta lõppenud kõnelused Vihula mõisas jäid nii ebamääraseks just seetõttu. Nüüd on igatahes europarlament valitud ja uudis avalik.

Ent ka koos kärbetega on käesoleva aasta eelarve 0,9 protsendiga struktuurses puudujäägis. Viimati oli see nii suur majanduskriisi sügavustes. Nõnda otsustas valitsus loobuda ka reeglist, mis nõuab minevikus tekkinud puudujääkide kompenseerimist ülejääkidega tulevikus. Taastatakse hoopis nõue koostada valitsemissektori eelarve struktuurses tasakaalus igal aastal. Nii, nagu seda viimastel aastatel tehtud pole. Struktuurne tasakaal plaanitakse saavutada 2021. aastaks, mil toimuvad kohalikud valimised.

Seega on koalitsioon kahvlis, sest võimule on saadud just suurte lubadustega, nagu erakorraline pensionitõus või neljarealised maanteed. Seevastu finantssektor hoiatab juba mõnda aega, et majandus töötab oma potentsiaali piiril ja järgnema peab paratamatu jahenemine. Mida see niigi miinuses riigieelarvele tähendab, peab selgitama juba rahandusminister.

Õhku jääb veel küsimus, mida kõike on sellest võitnud Keskerakond. Aktsiisilangetuse saab oma arvele kirjutada EKRE ja vaadates eelarve seisu, minnakse ilmselt edasi ka Isamaa plaaniga pensioni teise samba osas. Aga mis jääb Jüri Ratasele?