Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2176737t1h0aa2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/27/12204456t1h9be5.jpg)
Hakkame pihta! Majahaaval! Kinnistuhaaval! Arhitekte, ideid ja oskusi jätkub. Konkursid on ootel. Pliiatsid on teritatud, kirjutab arhitekt Ike Volkov.
Soov barbaarset pommitamist meenutada leiab teise väljundi. Kaua peame kannatama tummade otsaseinte, ajutiste killustikkattega tolmavate parklate diktaati? Igal asjal on oma loogiline areng, algus ja lõpp. Miks ei võiks me labidaga selles ojas prahi eest lükata, et liigvee all kannatav luht oma õiges koosluses, harmoonias ja ilus õide puhkeks?