/nginx/o/2019/05/26/12201735t1he4b7.jpg)
Liigid hävivad, jääliustikud sulavad, plast uputab ookeane. Ilmuvad raportid ja hoiatused meid ees ootavast kliimakatastroofist. Kõik ärgitavad tegudele. Valitsus peab midagi tegema! Ettevõtted peavad midagi tegema! Ent riigid ei jõua kokkulepeteni ja rahahimus tegutsevatel firmadel pole põhjust muutuda, kui inimesed neile rahakotiga hääletades muutuste vajalikkusest märku ei anna.
Siin tulebki naiivsena näiva maailmapäästjana mängu plasti vältiv, teise ringi poodides šoppav vegan, kes näeb, et kõrgemal tasemel liigub kõik liiga aeglaselt selleks, et lihtsalt käed rüpes oodata, millal plast keelustatakse, kiirmoe tootmine lõpetatakse ja kliimasoojenemisele kaasa aitav lihatööstus tuure maha võtab.
Kahtlemata nõustun kolleeg Martin Lainega, kelle sõnul tuleb kliimamuutustega võitlemiseks inimestele muutused jõuga peale sundida («Maailmasõda enese vastu», PM 17.05). Ootan meie koduplaneeti päästvaid sunnimeetmeid pikisilmi! Ent millal need tulevad?
Tundub mõistusevastane jääda ootama 2021. aastal rakenduvat ühekordsete plastesemete keeldu, kui juba täna võib tarbides teha targemaid valikuid. Seejuures on muutustega palju lihtsam leppida, kui nende aluseks ei ole karmid keelud ja ettekirjutused, vaid iseenda teadlik valik.
Samuti ei tasu jääda ootama, mil ehk ühel heal päeval lõpeb kiirmoekettide rohepesu, millega püütakse meid uskuma panna, et tuhandete kilomeetrite kaugusel valmistatud mõneeurone särgike on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik toode. Probleemi mõistes tasub juba nüüd oma rahakotirauad sulgeda.
Tundub mõistusevastane jääda ootama 2021. aastal rakenduvat ühekordsete plastesemete keeldu, kui juba täna võib tarbides teha targemaid valikuid.
Planeedi ja ka omaenese tervist arvesse võttes ei tasuks lihasöömisestki kinni hoida kui oma võõrandamatust inimõigusest. «Pole sinu asi, mida ma söön,» kipub olema reaktsioon taimetoitlusest rääkides, ent asi pole lihtsalt isiklikus eelistuses, vaid selles, et lihaisu hävitab meie keskkonda.
Loomakasvatussektor paiskab õhku pea sama palju kasvuhoonegaase kui kogu maailma transpordisektor, see reostab põhjavett ja kasutab loomasööda kasvatamiseks maad, millel oleks hoopis efektiivsem kasvatada toitu inimestele.
Olukorras, kus kõrgemal tasemel tehakse kliimakatastroofi ärahoidmiseks otsuseid liiga aeglaselt, jääb maailma päästmiseks üle loota vaid plastesemed hüljanud, teise ringi kauplustes ostlevatele veganitele. Maailma päästmine neil kahtlemata ka õnnestuks, kui neid vaid rohkem oleks.