Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tasulise kõrghariduse ettepanekus on küsitavusi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üliõpilaste meeleavaldus Stenbocki maja ees tänavu märtsis.
Üliõpilaste meeleavaldus Stenbocki maja ees tänavu märtsis. Foto: EÜL

Eesti Üliõpilaskondade Liit ei toeta tasulise kõrghariduse kehtestamist. Pikas plaanis näeme Eestile eeskujuna Põhjamaade haridussüsteeme, kus kõrgharidust käsitletakse ennekõike kõikidele võimekatele võrdselt kättesaadava ühiskondliku hüvena ning jätkusuutliku teadmistepõhise ühiskonna alustingimusena, mitte kaubana.

Tasuline kõrgharidus oleks selles perspektiivis samm tagasi ning kujutaks endast ohtu eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkusele, seda eriti juhul, kui peaks tekkima olukord, kus odavam ja mugavam on omandada ingliskeelset kõrgharidust mõnes naaberriigis kui eestikeelset kõrgharidust kodumaal.

Tooksime välja, et teadus- ja haridusstrateegia 2035 konkurentsivõime visioonidokumendis esitatud ettepanek ei näe ette, kas pakutud õppelaenusüsteem võimaldaks üliõpilasel katta ainult õppemaksu või ka elamiskulud õppeperioodi jooksul.

2018/2019. õppeaastal kehtestatud õppelaen maksimummääraga 2000 eurot aastas (2019/2020. aastal 2500 eurot) ei võimalda elamiskulusid katta isegi tasuta õppe tingimustes, mis sunnib paljud üliõpilased õpingute ajal töötama.

Tagasi üles