David Vseviov: lihtsate lahenduste ihalus võib lõppeda katastroofiliste tagajärgedega

David Vseviov Foto: Liis Treimann

Sellest on nüüd möödunud juba ligikaudu paarkümmend aastat, kui üks USAs majandust õppiv tudeng jutustas mulle, kuidas tema kursusele tehti näitlikult selgeks, millised võivad nende erialal olla lihtsustamise tagajärjed.

Oli juba arvutite ajastu algus ning õppurid said ülesandeks aidata jalule majanduslikult täiesti läbikukkunud tinglik Aafrika riik. Seejuures anti neile tegutsemiseks absoluutselt vabad käed, mis polnud seotud mingite piirangutega. Ehk tegemist oli sisuliselt diktaatorlike volitustega, mille puhul polnud vaja arvestada ei elanikkonna võimalike protestiaktsioonidega ega eetiliselt piiravate toimimisnormidega. Milliseks kujunes siis lõpptulemus?

Esialgu jõudsid peaaegu kõik eksperimendist osa võtnud tudengid hiilgavate tulemusteni: nende mänguriikide majandusnäitajad tegid järsu jõnksu paremuse poole. Üsna pea aga langesid enamiku õppurite juhitud riigid veelgi sügavamasse majanduskuristikku. See tõestas neile visuaalselt, ekraanile tekkinud arengukõverate kaudu, et isegi erialainimeste (kuigi praegusel juhul algajate) lähenemine probleemipuntra lahendamisele osutus lõpptulemusena ikkagi lihtsustatuks. Ja mis on veelgi hullem, kujutletavatele riikidele hukatuslikuks.