Vladimir Juškin: kindral Gerassimovi Venemaa aktiivse kaitse strateegia

Venemaa president Vladimir Putin (paremal) ja Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov. Foto: Sergey Guneev/Sputnik/Scanpix

Gerassimov kinnitas ettekandes, et «meie vastuse [alus] on aktiivse kaitse strateegia». Ehk teisisõnu «hoiatavate meetmete kompleks riigi julgeolekut ähvardavate ohtude neutraliseerimiseks», kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht Vladimir Juškin. 

Tänavu 2. mail peeti Moskvas, kindralstaabi Sõjaväeakadeemias, Sõjateaduste akadeemia (370 tegevliiget, 597 korrespondentliiget, 2787 professorit; eru- või reservkindralid, -admiralid ja -ohvitserid) üldkogu. Formaadiks oli valitud sõjateaduslik konverents, mille teema oli sõjalise strateegia areng tänapäeva tingimustes.

Kindralstaabi ülem, armeekindral Valeri Gerassimov astus üles, nagu takkajärgi nenditi, strateegilise ettekandega. Ega ta polekski saanud vähemaga piirduda – istusid ju saalis kaitseministeeriumi juhid, presidendi administratsiooni ning parlamendi alam- ja ülemkoja, vastavalt riigiduuma ja föderatsiooninõukogu, esindajad, samuti Venemaa teaduste akadeemia, ülikoolide ja teadusasutuste juhid ja teadlased. Arutati tulevaste sõdade ja relvastatud kokkupõrgete iseloomu ning riigikaitse kõige põletavamaid küsimusi.

Kindlasti on asjahuvilistel veel meeles, et ligikaudu aasta enne Ukraina kriisi algust avaldati ajakirjas Vojenno-promõšlennõi Kurjer artikkel, mille aluseks oli võetud kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi esinemine samamoodi Sõjateaduse akadeemias. Tookord kinnitas Gerassimov, et «suurte väekoondiste otsekokkupõrked strateegilisel ja operatiivsel tasandil kaovad tasapisi minevikku,» nende asemele astuvad kontaktivabad ülitäpsed kauglöögid koos erivägede ja «sisemise opositsiooni» jõudude rakendamisega. Nõndanimetatud Gerassimovi doktriini ideid rakendati peagi ühel või teisel moel Krimmis, Donbassis ja Süürias.