Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Mari Mets: mõõt on ülitähtis (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kandering Omniva postiljoniga Rapla läheduses. Reporter Mari Mets.
Kandering Omniva postiljoniga Rapla läheduses. Reporter Mari Mets. Foto: Mihkel Maripuu

Iga lehetellija saab kaasa aidata, et postiljonil oleks muresid vähem ja ajalehed jõuaks kiiremini Eesti 600 000 postkasti.

Postiljonide põud on pannud Eestimaa lehetellijad ägama ajalehtede hilinemisest tekkiva pahameele käes. On ikka narr küll võtta täna õhtul postkastist eilset lehte vanade uudistega. Eesti Posti juhid käivad, kõrvad lontis, paluvad vabandust ja veeretavad süüpalli omakorda nende ülemusele – riigile.

Kuniks riik või talle kuuluv Eesti Post ise olukorda klaarida ei suuda, saab iga lehetellija anda oma pisku sellesse, et leht jõuaks postkasti natukenegi varem ja vähestel olemasolevatel postiljonidel oleks lihtsam.

Hea tellija, palun hangi omale normaalsete mõõtmetega postkast ja pane see normaalselt ligipääsetavasse ja nähtavasse kohta. Omniva kodulehel on juhend postkasti paigaldamise parima praktikaga. Postkastide miinimummõõtmed on 25 x 35 x 6 sentimeetrit, kuid soovituslik on kasutada märksa suuremat. Ava minimaalsed mõõtmed on 2 x 23 sentimeetrit. Näiteks Postimehe laius on 32 sentimeetrit. Eelistatuimad on pealt täidetavad kastid.

Teenindasin eelmisel nädalal koos kolme postikulleriga Raplamaal ligi 3000 postkasti ning nägin igasuguseid ilmaimesid. Tunnustan väga ise tehtud vaimukate kirjakastide autoreid, kes on muutnud vana mikrolaineahju või tulekustuti toredaks postkastiks. Need hakkavad silma ning neisse on lausa lust posti viia!

Hea tellija, palun hangi omale normaalsete mõõtmetega postkast ja pane see normaalselt ligipääsetavasse ja nähtavasse kohta.

Paraku on ka palju selliseid postkaste, mille sisestamisava on ajalehe mõõtude jaoks talumatult väike. Samuti ei mahu ajalehed sageli neisse täies pikkuses ära, mistõttu jääb leht ühte otsa pidi kõikide ilmastikunähtuste meelevalda. Kui juhtub see, mis mõnes piirkonnas juba paratamatu ehk korraga tulevad kahe päeva lehed, on postiljon kitsaste suudega minikastide ees puhta hädas.

Ligi 120-kilomeetrine postiring võtab aega umbes kuus tundi. Kui kraps kuller tõmbab kirjakasti ees käsipidurit, hüppab autost välja, haarab kastist lehe ja paneb selle postkasti umbes viie sekundiga, siis liiga väikse või tühjendamata kasti ees tuleb hakata lehte kokku voltima ja seda kasti suruma.

Leht läheb kortsu ja jääb kasti suhu kinni. Kuller võtab selle välja ja voldib uuesti. Nii võib kuluda juba 20 sekundit. Kui 1300 kirjakastiga postiringil on pooled kastid liiga väikesed või kuller peab nendeni pääsemiseks üle kraavi hüppama või kännu taha kiikama, siis kulub selleks ekstra kolm ja pool tundi.

Kui postkast on värava küljes ja teisel pool aialippe valvab kodu tore rotveiler, siis palun ehita plank kasti tagant natuke kõrgemaks, et kuller ei peaks kirjakasti avades kõrvus tuksleva pulsiga oma sõrmi tema aplasse suhu panema.

Tagasi üles