FOTO: Pexels / CC0 Licence

Mida Eesti hotellid, söögikohad ja teised väliskülaliste huviobjektid saaksid ja võiksid teiste riikide näidetest õppida, kirjutab kolumnist Ülle Leis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Sattusin ühele toredale külaekskursioonile. «Aga kus see pood siis vanasti oli?» küsis keegi ekskursioonijuhilt. «Kase Ennu maja vastas,» vastas giid. Osalejad ümisesid rahulolevalt. Neil oli pilt selge. Minule ei öelnud vastus aga midagi, sest olin püsielanikest seltskonnas ainuke tulnukas.

Sama tunne tekkis mul siis, kui lugesin ühe Praha kaubanduskeskuse kohta, et see asub in the heart of the Smichov district and almost next to metro station Andel (’Smichov’i rajooni südames ja peaaegu Andel’i metroojaama kõrval’). Aga mida ühist on Eesti asja tõlkimisel ja Praha kaubanduskeskuse tutvustusel? Vägagi palju - minu meelest pole turismitekstide kirjutajatele ja tõlkijatele paremat õppematerjali kui mõne teise riigi turismiinfo, mida nad on sunnitud kasutama.