Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Juhtkiri: Vene raha ahvatlus (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Heinz-Christian Strache.
Heinz-Christian Strache. Foto: LEONHARD FOEGER/REUTERS

Euroopa euroskeptikuid (ja Donald Trumpi) on esiletõusust saati süüdistatud kahtlastes suhetes Venemaaga. Olgu tegu Saksa AfD, Itaalia Liiga või Prantsuse Rahvusliku Liidu ja selle juhi Marine Le Peniga. On ju enamik neist õigustanud Krimmi annekteerimist ja Le Pen saanud ka Vene pangalt laenu. Kui seni olid sellised tõlgendused üksnes osa poliitilistest vaidlustest, siis nädalavahetusel sai Austria asekantsler ametist lahti skandaali tõttu, mis keerleb kahtlast päritolu Vene raha ümber.

Nagu kirjutame tänases lehes, lubas parempopulistlikusse Austria Vabadusparteisse kuuluv asekantsler Heinz-Christian Strache Vene raha eest poliitilisi teeneid. Täpsemalt puudutas see Austria suurima tabloidi ostmist Kremli sugemetega raha eest ning seekaudu partei jaoks soodsama meediapildi loomist. Vastutasuks võimalus sekkuda Austria ellu juba uue omaniku huvidest lähtuvalt.

Nüüd on valitsus lõhki ja sügisel toimuvad erakorralised valimised. Liidukantsler Sebastian Kurzi plaan Vabaduspartei valitsusse tuua ja seekaudu taltsutada ei õnnestunud.

Viimase meetodi õigustajate musternäide ehk Põlissoomlaste kaasamine Soome valitsusse on muide Austrias juba ammu läbi mängitud. Vabaduspartei radikaalsem ja mõõdukam osa läksid lahku eelmise kümnendi alguses, kui erakond viimati valitsuskoalitsiooni kuulus. Teadupärast juhtus sama ka Põlissoomlastega, mille käremeelsem osa tegi hiljutistel parlamendivalimistel tugeva tulemuse.

Kuigi võib öelda, et Austria sisepoliitika omapäraks on alati olnud tõsiasi, et poliitmaastiku kese asubki üsna paremal, asetub praegu toimuv konteksti, millel pole tingimata pistmist alpiriigi poliitilise kultuuri erijoontega.

Nimelt on seesama Vene raha olnud vastupandamatu veel mõnele Euroopa poliitilisele jõule. Selleks pole isegi olnud tarvis olla ei euroskeptik ega kuuluda spektri äärealale. Juba eelmisel kümnendil võlus gaasiraha Saksamaa ekskantslerit Gerhard Schröderit, kes juhib siiani gaasijuhet Nord Stream haldava ettevõtte nõukogu. Niisamuti on teada Itaalia endise peaministri Silvio Berlusconi sõprussuhe Vladimir Putiniga.

Venemaa võimalus Euroopa poliitikuid ja ärimehi korrumpeerida on osutunud puhtsõjalisest tunduvalt suuremaks ohuks.

Vene rahast tunneb puudust ka inimõiguste eest seisev Euroopa Nõukogu. Strasbourgis asuvast peakorterist on venelased ametlikult juba mitu aastat eemale hoidnud, sest organisatsiooni parlamentaarses assamblees võeti neilt Krimmi annekteerimise tõttu hääl. Euroopa Nõukogu aparaadi ülalpidamisest on maksnud aga ligi veerandi just Moskva. Praegune võlg on hinnanguliselt 60 miljonit eurot ja ehk seetõttu kibelesid möödunud nädalal Helsingis kohtunud välisministrid Venemaa hääleõigust taastama. Nagu kirjutab tänases arvamusloos Andres Herkel, on see siiski parlamentaarse assamblee otsus.

Muidugi pole olnud puhtad ka Eestis toimetavad pangad, mille kaudu Moskva mõjukad ilmselt miljardite jagu kahtlast raha pesid. Nõnda näeme, et Venemaa võimalus Euroopa poliitikuid ja ärimehi korrumpeerida on osutunud puhtsõjalisest tunduvalt suuremaks ohuks. Neis võtetes pole midagi uut, ent kiusatus püsib. Inimene juba on kord selline.

Märksõnad

Tagasi üles