Celia Roose

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Võib-olla aitaks tegelikkust paremini mõista, kui kõik suure laulupeo dirigendid võtaksid õpetada ühte väikest maa- või külakoori, kirjutab segakoori Kaika Kuur koorijuht ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Celia Roose.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Kevad on maainimesele pingeline aeg. Tuleb valmistuda kevadisteks töödeks, karjades on alanud poegimisaeg. Jääst vabanenud teed on asendunud sügavate poriste rööbastega, mis teinegi kord on lausa läbimatud. Aga lauluharjutused jätkusid endise tihedusega. Tallede sündimist sai jälgida partii pausi ajal mobiiltelefonist karja juurde paigaldatud kaamera kaudu. Talled ja vasikad sündisid ning laulud said selgemaks.

Lähenesid teine eelproov ja vastutusrikas ettelaulmine, mille põhjal otsustab vastava kooriliigi dirigentidest koosnev žürii koori laulupeole pääsemise. Kõik koorid ju harjutavad selleks, et osaleda laulupeol. Tean nüüd täiesti kindlalt, kuidas see tohutu pingutus vääriks vastust «olete oodatud laulupeole». Aga alati ei pruugi nii minna.