Ahto Lobjakas

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Austria paremäärmusliku Vabaduspartei janu Venemaa raha järele on surunud kaitseasendisse need jõud, kes Matteo Salvini juhtimisel loodavad luua Euroopa Parlamenti uue poliitilise grupeeringu peavoolukonservatiividest paremale. Loo moraal on, et rahvusriiklik isolatsioon tänases Euroopas ei saa kunagi olla asi iseeneses, tal on alati hind – välja arvatud ehk, kui tegu on Šveitsiga. Hinnakalkulatsiooni teevad jõud, kellele on kasulik Euroopa Liidu nõrgestamine, kirjutab Ahto Lobjakas.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

See hind on saanud viimastel Euroopa Parlamendi valimisteni jäänud päevadel ootamatult valusaks relvaks parempopulistide poliitiliste vastaste kätes. Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal küsivad valitsusparteide juhid retooriliselt, kuidas võib usaldada paremäärmuslasi riigivõimu juurde, kui nende esimene instinkt näib olevat seda müüa – ja seda tagatipuks venelastele. Nii juhtus Austrias, aga sama printsiip rakendub laiemalt.

Eilses Frankfurter Allgemeine Zeitungis nendib politoloog Frank Decker, et paremäärmuslaste valijatele ei pruugi sellised argumendid mõjuda, kuna nad valivad selleks, et karistada võimulolijaid, mitte otsides paremaid või tõhusamaid võimalusi poliitikas. Kõigile ülejäänud valijatele mõjub sama argument muidugi seda teravamalt.