Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
/nginx/o/2019/05/20/12185494t1h21ed.jpg)
Austria paremäärmusliku Vabaduspartei janu Venemaa raha järele on surunud kaitseasendisse need jõud, kes Matteo Salvini juhtimisel loodavad luua Euroopa Parlamenti uue poliitilise grupeeringu peavoolukonservatiividest paremale. Loo moraal on, et rahvusriiklik isolatsioon tänases Euroopas ei saa kunagi olla asi iseeneses, tal on alati hind – välja arvatud ehk, kui tegu on Šveitsiga. Hinnakalkulatsiooni teevad jõud, kellele on kasulik Euroopa Liidu nõrgestamine, kirjutab Ahto Lobjakas.
See hind on saanud viimastel Euroopa Parlamendi valimisteni jäänud päevadel ootamatult valusaks relvaks parempopulistide poliitiliste vastaste kätes. Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal küsivad valitsusparteide juhid retooriliselt, kuidas võib usaldada paremäärmuslasi riigivõimu juurde, kui nende esimene instinkt näib olevat seda müüa – ja seda tagatipuks venelastele. Nii juhtus Austrias, aga sama printsiip rakendub laiemalt.