Venemaa president Vladimir Putin ja Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjörn Jagland (paremal) 2018. aasta juunis.

FOTO: ALEXEI DRUZHININ / AFP

Katsed Venemaa ENPAsse tagasi tuua algasid praktiliselt kohe, kui ta oli sealt lahkunud. Politico uudis, et Moskva hääleõigus taastatakse, ei vasta aga otseselt tõele, kirjutab kolumnist Andres Herkel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eelmisel reedel levis Politico vahendusel uudis, et Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees taastatakse. Nädalavahetusel toimunud Lennart Meri konverentsil panid samale teemale hagu alla kaitseminister Jüri Luik ja ekspresident Toomas Hendrik Ilves. Ilves soovitas Eestil Euroopa Nõukogust lahkuda.

Püüan selgitada, mis läks Politico artiklis valesti, milline on Venemaa hääleõiguse võimaliku taastamise protseduur ja selle ümber keevad kired ning mis võib Strasbourgis enne suurt suve juhtuda.

Kõigepealt: Venemaa on Euroopa Nõukogu täieõiguslik liige ja osaleb kõigis selle üksustes, välja arvatud Parlamentaarne Assamblee (ENPA). Seal võeti Venemaalt hääleõigus pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, seda ei ole taastatud ja seda ei saa taastada keegi peale ENPA enda. Politico artikli pealkiri «Euroopa Nõukogu taastab Venemaa hääleõiguse» on eksitav ja vale. Seejuures pole Venemaa ise juba aastaid, ilmselt uusi sanktsioone peljates, ENPA-le delegatsiooni kinnitamiseks esitanudki.