Juhtkiri: avalik hange pole eraasi (3)

Postimees
Copy
Päeva karikatuur. 
Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Tänases lehes kirjutame järjekordsest «sümbiootilisest» suhtest segase omanike struktuuriga eraettevõtte ja munitsipaalvõimu vahel.

Juba aastaid on salapärane liikluskorraldusettevõte Signaal olnud avalikel hangetel üliedukas, seda eeskätt Tallinnas. Lepingud toovad ettevõttele miljonite eurode jagu tulu. Signaali omanikud on varjunud advokaatide selja taha küll Küprosele või Šveitsi, ent Postimehe uurimine on viinud niidid taas suurärimees Urmas Sõõrumaani.

Sõõrumaad seob Signaaliga võetud ühine hüpoteek. Ta sidus seitse aastat tagasi ühise hüpoteegi alla neli talle isiklikult kuuluvat luksuskorterit Tallinna vanalinna südames Kuninga tänaval, kaks mereäärset kinnistut Kloogarannas ja Signaalile kuuluva 10 000 ruutmeetri suuruse ärimaa pealinnas Liimi tänaval. Toona rahahädas olnud Sõõrumaa seda aga ei mäleta, öeldes, et sellest on nii palju aega möödas. Ühishüpoteek kehtib tänaseni.

Kõnealuse hüpoteegi seadmise aegu lahvatas ettevõtte ümber korruptsiooniskandaal. Kapo avastas, et ettevõtte juht oli mitme aasta jooksul maksnud altkäemaksu kahele Tallinna transpordiameti võtmeisikule. Kohtuasi lõppes kriminaalkaristusega ning seetõttu tuli Signaal hiljem kaheks lüüa.

Ettevõtte omanike struktuuri tõttu pole avalikkus saanud kordagi olla kindel, et hangetel üliedukaks osutunud Signaaliga pole seotud linnavalitsuse ametnikud, poliitikud või siis ärimehed, kes omakorda võimul olevat parteid toetavad.

Sõõrumaa suhe Tallinna keskerakondliku linnavalitsusega on ju teada ja sügav. Korduvalt on ta toetanud erakonda suurte rahasummadega ning samal ajal on tema ettevõtte käes erakordselt tulus koolide leping, mille järgi ta renoveeritud koolimaju linnale tagasi üürib.

Just avalikule rahale konkureerivate ettevõtete omanike tausta suhtes peaks olema absoluutne selgus.

Signaali praegune ametlik omanik, hollandi jurist Thomas Karsten Beute ütleb Postimehega suheldes, et see kõik on tema eraasi. Tuletame siiski meelde, et ükski avalikel hangetel osalev ettevõte midagi sellist väita ei saa. See on just nimelt avalik asi – on ju keelatud riigihangetel osalemine näiteks maksuvõlglastele või kriminaalkorras karistatud isikutele. Nagu mainitud, on ka Signaal ise kriminaalkorras karistatud, mistõttu pidi hangetel osalemiseks juriidilist keha vahetama.

Eestis kehtib juba pool aastat kohustus avalikustada kõikide ettevõtete lõplikud kasusaajad. Näeme, et tegelikult on võimalik sellest sättest väga lihtsalt mööda minna. Just avalikule rahale konkureerivate ettevõtete omanike tausta suhtes peaks olema absoluutne selgus. Praegu pole hanke korraldajal võimalik varjatud omanikega ettevõtteid kõrvale jätta. Tõsi, Tallinn pole kõigi nende aastate jooksul kordagi andnud signaali, et see neid huvitaks.

Avalikustamine, avalikkuse surve ning ärikultuuri muutus on aga see, mis viib lõpuks läbimurdeni, et hämara taustaga ettevõtted avalikel hangetel ei osaleks. Just seepärast me Signaalist ka kirjutame. Nii seekord kui ka tulevikus.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles