Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12543711t1h8598.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/19/12182634t1h066f.jpg)
Viimasel ajal on palju räägitud pseudoteaduse laiutamisest Eestis. Nägime lõppenud nädalal, et pseudoteadus on jõudnud lausa Tallinna Ülikooli katuse alla. Kas tõesti on praegu rohkem pseudoteadust kui varem? On selle põhjus teaduse kehvenenud rahastamine Eestis? Võibolla saavad teadus ja pseudoteadus mõnusasti käsikäes eksisteerida, teineteist oluliselt segamata? Egas midagi, harutame sasipuntra lahti, kirjutab füüsik Andi Hektor.
Kes poleks kuulnud: kvanttajur, energiaväljad, superkristallid… On need füüsikaõpikust? Ei, need on tüüpilised pseudoteaduslikud sõnaväänamised. Ilusa pseudoteadusliku sõna tunnebki hästi ära sellest, et kombineeritakse kokku teadusest väga tuntud termineid nagu «energia», «kvant», «väli». Eriti hea on, kui saab sinna lisada veel mõne väge täis sõna nagu «hüper» või «super». Aga esineb ka väga hästi peidetud pseudoteadust, mida on isegi teadlastel raske ära tunda. Oh häda, vahel juhtub ka nii, et mõni teadlane on ühte jalga pidi sees tõsiteaduses ja teist jalga pidi pseudoteadlane. Täpselt nii on juhtunud ülalviidatud Tallinna Ülikooli loos. Isegi selle elaks ehk üle. Ajaloost teame, et nii mõnigi teaduse suurkuju tegeles alkeemia ja müstikaga. Koolilaste hirm Isaac Newton käis salaja keldris ja üritas tinast kulda keeta. Kulda ei saanud, aga rahapaja juures tööd sai küll. Jah, niikaua kui pseudoteadus on kellegi süütu hobi, pole sellega suurt muret. Probleem tekib siis, kui sellega hakatakse raha teenima, pannakse ohtu inimeste tervis või üritatakse selle põhjal teha poliitilisi ja majanduslikke otsuseid.
Alustame süütumast, rahateenimisest. Vanarahvas ütles, et loll saab ka kirikus peksa. Aga ajad on muutunud. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas võib pea igaüks olla loll. Kuulates vahel kõrvalt, kui teismelised räägivad oma virtuaalmaailma teemadest, tunnen ennast väga lollina. Ja nii polegi kaugel olukord, kus loll (mina) läheb kirikusse (Tallinna Ülikooli), maksab 15 eurot ja saab seal korraliku koslepi (pseudoteadusliku seminari) osaliseks. Olgu, klopin riided puhtaks ja üritan unustada 15 eurot, mille maksin seminari eest. Aga kui ma oleksin surmava haigusega ja ostaksin kalli raha eest energiakristalle? Aga kui oleksin majandusminister ja asuksin kättesattunud astroloogiaõpiku põhjal Eesti majandust korraldama? Jääb vaid loota, et rahandusminister ei asu Eesti Panga keldris tinast kulda keetma.
Niikaua kui pseudoteadus on kellegi süütu hobi, pole sellega suurt muret. Probleem tekib siis, kui sellega hakatakse raha teenima, pannakse ohtu inimeste tervis või üritatakse selle põhjal teha poliitilisi ja majanduslikke otsuseid.
Teadlasena tean, et arvamise asemel tuleb teha uurimusi ja vaadata arve. Kas tõesti kaotab teadus pinnast ja selle võtab üle pseudoteadus? Teaduse mõjukuse arvud pole Eestis halvad. Oleme Euroopas teisel kohal teaduse ja tehnoloogia usaldamises, ilusti põhjamaise riikidepere rüpes. Teadlased on Eesti elanike arvates kõige mõjukam rühm. Samuti on Eestis väga hea seis teaduse populariseerimisega, teadus ja kõrgharidus on väga edukad, üldhariduse olukord on väga hea.
Mureks nagu polegi põhjust. Siiski, Eesti riik on juba mitu aastat teadus- ja arendustegevust alarahastanud, seda suhtarvudes lausa poole võrra, kui kõrvutada edukate teadusriikidega, nagu Põhjamaad. Kõik erakonnad on küll lubanud seda parandada, aga lähinädalatel selgub, kas vanasõna «meest sõnast...» peab poliitikas ka paika. Samuti ägab meie kõrgharidus, mis vajab kas riiklikku lisarahastust või poliitilist otsust kõrghariduse tasuliseks muutmiseks. Füüsikuna kurvastan, et koolides on massiliselt puudu füüsikaõpetajaid ja ettevõtted otsivad tikutulega taga füüsikuharidusega inimesi. Või hakkame tõesti varsti koolidesse füüsikaõpetajaid välismaalt importima? Kui neis arengutes pööret ei tule, võivad meie lapselapsed tõepoolest ülikoolis alkeemiat õppida.