Viimasel ajal on palju räägitud pseudoteaduse laiutamisest Eestis. Nägime lõppenud nädalal, et pseudoteadus on jõudnud lausa Tallinna Ülikooli katuse alla. Kas tõesti on praegu rohkem pseudoteadust kui varem? On selle põhjus teaduse kehvenenud rahastamine Eestis? Võibolla saavad teadus ja pseudoteadus mõnusasti käsikäes eksisteerida, teineteist oluliselt segamata? Egas midagi, harutame sasipuntra lahti, kirjutab füüsik Andi Hektor.
Kes poleks kuulnud: kvanttajur, energiaväljad, superkristallid… On need füüsikaõpikust? Ei, need on tüüpilised pseudoteaduslikud sõnaväänamised. Ilusa pseudoteadusliku sõna tunnebki hästi ära sellest, et kombineeritakse kokku teadusest väga tuntud termineid nagu «energia», «kvant», «väli». Eriti hea on, kui saab sinna lisada veel mõne väge täis sõna nagu «hüper» või «super». Aga esineb ka väga hästi peidetud pseudoteadust, mida on isegi teadlastel raske ära tunda. Oh häda, vahel juhtub ka nii, et mõni teadlane on ühte jalga pidi sees tõsiteaduses ja teist jalga pidi pseudoteadlane. Täpselt nii on juhtunud ülalviidatud Tallinna Ülikooli loos.
/nginx/o/2018/08/28/11320937t1h3ae3.jpg)
/nginx/o/2019/09/09/12543711t1h8598.jpg)
