Margo Veskimägi: sotsiaalmeedia nõela otsas

Facebook. Foto: DADO RUVIC/REUTERS

Vähem kui kümnendiga on Facebookist ja teistestki sotsiaalmeediakanalitest kujunenud nähtus, mis ei mõjuta üksnes meie suhtlust sõprade ja tuttavatega, vaid ka valimistulemusi ning varem toiminud ärimudeleid ja vaba ajakirjandust, kirjutab Kantar Emori meediauuringute juht Margo Veskimägi.

Kurdame, et meil on üha vähem aega, kulutades seda samas tohutult sotsiaalmeedias. Maailm on sõltuvuses, aga probleemi on alles hakatud teadvustama. Sotsiaalmeediaäri jätkab tänavugi pidurdamatut kasvu, mida toidab meie aeg ja raha

Paljud ilmselt ei mäletagi, millal nad tegid oma esimesi arglikke samme sotsiaalmeedias, nagu me seda praegu tunneme. Eestis alul ilma teinud Orkut loodi 2004. aastal ja selle hiilgeajaks siin võiks pidada läinud kümnendi teist poolt. Samal ajal hakkas populaarseks saama Facebook, mis 2010. aastal ületas Eestis 100 000 kasutaja piiri ning järgmise aastaga nokauteeris Orkuti. Niisiis võib üsna julgelt öelda, et valdav osa Eesti Facebooki kasutajatest lõi konto viimase kümne aasta jooksul. Aastal 2019 kasutab Facebooki Eestis veidi alla kahe kolmandiku täiskasvanutest.