Endine riigikogu liige Annely Akkermann.

FOTO: Urmas Luik

Kommentaar Raul Rebase arvamusloole «Naispuudega Eesti» (PM 13.12), kus Rebane kirjutas, et kui kokku võtta arvud, müüt ja juhtimine, siis on naiseks olemine tänapäeva Eestis puue.

Eestis on juhtimiskultuur siiani väga mehelik, et mitte öelda macho'lik. Naised, kes tahavad juhtidena töötada, peavad mängima meeste reeglite järgi. Tihti tekivad naisjuhtidel valikud, kus naisena intuitiivselt annaks järele, aga kehtivate mängureeglite kohaselt tuleb anda vastu (nina).

Tihti peetakse viisakust nõrkuseks, millele macho-meeste maailmas ei ole kohta. Irooniline, aga sama mees, kes koosolekule tulles avab naissoost konkurendile ukse ja aitab mantli seljast ära, laseb positsioonivõitluses vaimses mõttes rusikad käiku eelkõige naissoost konkurendi suhtes, kuna peab teda endast nõrgemaks. Tugevama poisiga pole mõtet norida, selles mõttes on hierarhia paigas.


Naiste hulgas on väga palju andekaid juhte ning nende tundlikuma käega juhtimisstiil muudaks ühiskonda sidusamaks, kaastundlikumaks ja hoolivamaks.
Ma mõistan väga hästi, miks on Eesti tippjuhtide hulgas vähe naisi. Eestis on tippjuhi ja poliitiku töö liiga tihti naistele loomuvastane, aga see ei peaks nii olema ja me peame nägema vaeva mõtteviiside muutmisega Põhjamaadega sarnaseks, eelistama konsensust võimu kehtestamisele, valima vahendeid eesmärkide saavutamiseks ning pidama silmas protsessi kvaliteeti ja sotsiaalseid kaasmõjusid.
Kahtlemata nõuab tippjuhtimises osalemine pidevat mugavustsoonist väljumist. Suurte otsuste juures on suured kired ja pinged, suur vastutus ja palju riske, kindlasti ka valusaid tagasilööke.

Arvan, et naiste vähene osalemine tippjuhtimises on tingitud muuhulgas ka naiste soovimatusest võtta riske ja vähesest ambitsioonist.

Loomulikult on tipus meeste ja naiste vahel tige konkurents.
Samas hindavad mehed võimekaid ja arukaid naisi väga kõrgelt. Minu kõige suuremate toetajate hulgas on rohkem mehi.

Naised peaksid poliitikasse pürgimisel käituma palju teravamalt ja jõulisemalt.

Naispoliitikud ja -tippjuhid peaksid kandma ja edendama naiselikke väärtusi juhtimises ning olema mentoriks ja kõneisikuks alles kõrgetele positsioonidele pürgivatele naistele.

Naised peaksid julgema enda huvide eest palju kindlamalt seista.