Lufthansa lennukid. 

FOTO: RALPH ORLOWSKI/REUTERS

Kui Eesti eurosaadikuil õnnestuks viie aastaga lõpetada inimsusvastased (ametiühingute korraldatud) streigid SASi ja Lufthansa lennukompaniis, oleks nende ülesanne Brüsselis kuhjaga täidetud ja neid võetaks kodumaal vastu sangarina.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Nõukogude ajal oli üks populaarsemaid loosungeid «õhusõit on ajavõit». Tõsi ta oli, lennundus oli üks väheseid valdkondi, mis töötas nagu kellavärk. Ja uskuge või mitte, Kingissepast sai lennata Tallinna kuus korda päevas, pileti hind igati taskukohane 5,30 rubla (keskmine palk umbes 80 rubla). Oli aeg, kui lennati isegi 14 korda ja reisijate arv küündis 400ni päevas.

Praegu saab 19 inimest sõita heal juhul kaks korda päevas pealinna vahet, aga seda juhul, kui lennuühenduse riigihanked on õnnestunud. Kuid just viimastega ongi üks igavene kuramuse jama. Aastaid on räägitud suurema lennuki liinile toomisest, kaks aastat on lennuhanget korraldatud ja ikka istuvad saarlased lõhkise lennuki ääres.