Aune Valk.

FOTO: Tartu Ülikool

Viimastel aastatel on palju räägitud tasuta asjadest ning nende (näilisest) hiilgusest ja viletsusest. Eestis on viimased viis aastat olnud tasuta kõrgharidus ja on aeg hinnata, kas selles on rohkem plusse või miinuseid, kirjutab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

On selge, et väga häid ja odavaid asju pole, hea haridus maksab. Eesti küsimus on, kas riik jaksab üksi maksta hariduse eest, mida meie andekad noored tahavad ja vajavad. Erinevalt tasuta ühistranspordist, mida tuleb kasutada kohapeal ja kus valikuvõimalusi on vähe, on maailmas tippülikoole palju ning jaht talentidele käib igal pool.

Tasuta kõrgharidus tähendab, et riiklikes rakenduskõrgkoolides ja avalik-õiguslikes ülikoolides on eestikeelsete õppekavade alusel õppimine tasuta. Oma hariduse eest maksvaid tudengeid on Eestis praegu 20 protsenti, neist ligikaudu pool on välisüliõpilased, kes õpivad ingliskeelsete kavade alusel. Veel kümme aastat tagasi maksis kõrghariduse eest rohkem kui pool, nii et lihtsustatult jõuab eraraha praegu kõrgharidusse üle kahe korra vähem kui siis.