Vahur Kersna

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Viibisin hiljuti ühe vana hea sõbraga mõne päeva Eestist eemal. Pühendunud hambaarst, kelle puhul ma ei mäleta, et poliitika oleks talle varem karvavõrdki korda läinud, päevad otsa nüüd ainult sellest jauraski. Et kuidas ikka nii, et mis nüüd saab ja millega see kõik lõpeb!

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Minu rahvasaadikust abikaasa räägib, kuidas talle kirjutavad Facebookis kümned ja kümned lihtsad Kagu-Eesti inimesed, kes küsivad, mida nad saaksid teha, kuhu koguneda või... Üks, et mitte öelda arukam osa rahvast on tõsiselt mures ja häiritud. Et see jama kord ometi lõpeks. Et Eesti elu vanker saaks kraaviservalt jälle kindlale teele veeretatud.

Tegelikult ongi see praeguse koalitsiooni suurim, märkimist ning tänu vääriv teene. Üle pikkade aastate on nende tragikoomiline show pannud inimesed taas poliitikast tõsiselt huvitama, ühiskonnas toimuvale kirglikult kaasa elama. Masside teadvusse on viidud tõsiasi, et poliitika ei ole kuskil kaugel ja kõrgel iseenese rasvas tuksuv nähtus, vaid meie kõigi tegelik saatus. Reaalsete, igaühte varem või hiljem moel või teisel puudutavate tagajärgedega. Poliitilises poolunes kulgejatele hakkab kohale jõudma, et nende ignorantsus ja naiivsus võivad ühel päeval väga otseselt riivata ka nende igapäevast elu. Et rumalad valikud võivad viia katastroofiliste tagajärgedeni.