/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/05/14/12164594t1h8d39.jpg)
Leidub isikuid, kes praegustest piiratud toitlusoludest hoolimata raiskavad teravilja ja kartuleid, et valmistada puskarit, mis seejuures on palju mürgisem, kui seda on tavaline alkohol.
Postimees 1942. aastal: puskariajajad kohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puskariajamine on olnud alati keelatud, kuid seda hukkamõistvam on see praegu, kus iga viljakilo peab minema toitlustamisülesanneteks. Seepärast on politsei ja mõnel pool ka Omakaitse liikmed asunud energilisse võitlusse salaviina-ajajate ja salaviinamüüjate, samuti ka selle ostjatega. Kohus, saades sellised juurdlused enda kätte, on viimasel ajal karistanud jälle rea kodanikke, kes puskariga nii või teisiti tegelesid.
Seoses Otepää Tuletõrje Seltsi einelauapidaja Jaan Adamsoni suurejoonelise viinaga äritsemise üksikasjade selgitamisega tehti kindlaks, et asjasse on segatud ka mõned teised isikud. Nii selgus, et J. Adamson oli ostnud ärategemiseks puskarit kelleltki Uubi nimeliselt isikult, kes pidi elama endise Pilkuse valla piires Tülsu talus. Adamson oli ostnud temalt puskarit mitmel korral ja suuremal määral, näiteks kuni 17 pudelit korraga, millised müüja alati ise kohale toimetanud.
Postimees 15.05.1942