Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/24/6106071t1h083c.jpg)
/nginx/o/2014/10/09/3415921t1h79c1.jpg)
Minu jaoks on Eurovisiooni lauluvõistlus ammu surnud organism, mis tegutseb zombina, kellele (õigemini millele) on tuhandete ilulõikuste ja kosmilistel tehnoloogiatel rajanevate illusioonigeneraatorite abil antud kena välimus, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.
Kunagi tekkis seoses Eesti osalemisega Eurovisiooni lauluvõistlusel üks nukker legend: Maarja-Liis Ilus esines seal koos Ivo Linnaga ja järgmisel aastal juba Ivo Linnata. Siis hakatigi rääkima, et alguses laulis tütarlaps duetti oma vanaisaga, siis aga vanaisa suri ja tüdruk pidi tulema järgmisele Eurovisioonile üksi.
Õnneks on Ivo Linnaga kõik korras, mida ei saa öelda Euroopa laulunduse kohta. Keegi ütleb, et sel telesaatel on kohutavalt palju vaatajaid. Tõsi ta on, aga ka kokkulennanud kärbeste hulga järgi ei saa ju järeldada, kas on tegemist delikatessi, lihtsa lääge õunamoosi või hoopis millegi hullemaga.