Ülekaalukalt Ukraina presidendiks valitud Volodõmõr Zelenskõi rõõmustamas oma toetajate keskel pärast lävepakuküsitluste tulemuste avaldamist.

FOTO: VALENTYN OGIRENKO/REUTERS/Scanpix

Ukraina presidendivalimised oleks justkui läbi, kuid tegelikult seisab valituks osutunud Volodõmõr Zelenskõil lisaks kahele eelmisele ees ka kolmas voor, milles ennast tõestada. Kui esimene valimisvoor oli tinglikult öeldes protesti- ja teine lootusevoor, siis nüüd tuleb võimekusevoor, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Esimeses voorus toimis tuntud koomiku figuur omamoodi protestipangena, kuhu kallati kokku ka «kõigi vastu» antud hääled. Umbes sellise suhtumisega, mis valitseb praegu kõikjal mujalgi: «Kogu see vana eliit on üks korruptiivne tõprakari, põlegu nad kõik sinise leegiga!»

Teises voorus oli pilt juba selgem. Valik oli kas stabiilsuse või muudatuste vahel. Rahvas ei hääletanud siin ilmselgelt mõistuse, vaid südamega, valides lootuse, et ükskõik missugune muutus on parem kui senine elukorraldus. See on justnimelt lootus, sest teadmist selle kohta, kas, mis ja kuidas hakkab muutuma, pole mitte kellelgi, sealhulgas seni veel presidendiametisse astumata Zelenskõil.