/nginx/o/2019/05/12/12160157t1h381d.jpg)
Keeleoskus on kapital, aga nii nagu valuutade puhul, on mõni keel rohkem hinnas kui teised. Ja nagu valuutade puhul, mõjutab iga keele turuväärtust seda keelt kasutava ühiskonna majanduslik ja kultuuriline võimsus. Ei ole siis ime, et keeleoskusesse investeerides lähtuvad inimesed võimalikust kasust, mida sellega võib saavutada. Kuid nii nagu mõnikord lähevad inimesed kaasa investeerimismullidega, võib massipsühhoos haarata ka keeleomandamist.
Mõnevõrra võib sellist suhtumist märgata inglise keele väärtustamises. Arvamusavaldused, et inglise keele oskus on nõrk ja seda tuleb veelgi tõhustada, pole sugugi harvad. Lapsevanemad, kes soovivad inglise keele õpet juba lasteaias, lähtuvad samast mõtteviisist. Samas ümbritseb inglise keel tänapäeva noori igal sammul, selle oskus tuleb kätte peaaegu iseenesest. Ka uuringud kinnitavad, et kaks kolmandikku noori saab juba praegu inglise keelega hakkama tasemel, mis võimaldaks ülikoolis inglise keeles õppida. Seega, inglise keele omandamisega probleemi ei ole, selle asemel tuleks enam tähelepanu pöörata hoopis teiste võõrkeelte õppimisele, mille omandamine vajab rohkem tööd ja vaeva.
Ometi valivad peaaegu kõik esimeseks võõrkeeleks inglise keele, mille võiks vabalt selgeks saada ka siis, kui seda õpitaks teise võõrkeelena, st alates 4. klassist. Riik võiks lastevanemate üliagarust veidi pidurdada ja inglise keele esimese võõrkeelena õpitavate keelte loendist välja arvata. See looks teistele võõrkeeltele veidigi võrdsemad tingimused.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)