Inglise keele oskusest üksi ei piisa

Inglise keele muutumine iseenesestmõistetavuseks vähendab teiste võõrkeelte õppimise motivatsiooni. Foto: Peeter Langovits

Eesti muutub mitmekeelsemaks, üleilmastumine toob ka siia uusi keeli ja kultuure, millega me pole veel harjunud kokku puutuma. Selle suundumuse tuules vajame vilunud suhtlejaid, kes vahendavad oskuslikult eri keeli ja kultuure ning suudavad edukalt töötada väga eripalgelistes kollektiivides, sh ettevõtetes, millel on üleilmne haare.

Eesti riikliku õppekava järgi õpivad õpilased vähemalt kahte võõrkeelt, mille poolest oleme Euroopa tublimate riikide seas. 2016. aasta Eurostati andmete järgi õpib vähemalt kahte võõrkeelt 95 protsenti Eesti kolmanda kooliastme õpilastest, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 59 protsenti. Peaaegu kõigi Eesti õpilaste esimene võõrkeel on inglise keel – globaalne suhtluskeel, mis avab noortele laia maailma infovood, meelelahutuse, õppimis- ja töötamisvõimalused.

Õpilased, kelle esimene võõrkeel koolis on inglise keel, on gümnaasiumi lõpetamise ajaks seda õppinud vähemalt kümme aastat. Lisaks kasutavad nad seda väljaspool klassiruumi. Nii omandavad nad inglise keeles hea taseme. 2018. aastal saavutas kesktaseme (B1) 21,3 protsenti õpilastest, kes valisid gümnaasiumi lõpus võõrkeeleeksamiks inglise keele. Kõrgema kesktaseme (B2) saavutas 56 protsenti ja koguni 11,2 protsenti tõendas rahvusvahelise eksami tunnistusega kõrgtasemele jõudmist. Kui seni on pidanud rahvusvahelise eksami C1-tasemel sooritamise eest rahakotti kergendama õppuri pere, siis sügisest avaneb koolilõpetajatele võimalus teha testi tasuta.