Vahur Kersna.

FOTO: Erakogu

Kaks nädalat pole Mart Helme suutnud avalikkuse sajatuste ehk, nagu värske siseminister ise ütleb, «nõiajahi» saatel erru saadetud IT-ministri asemele uut leida. Võiks ju arvata, et ministrikoha noolijatest lookleb EKRE peakorteri ukse taga reisisadamani ulatuv järjekord, kuid võta näpust!

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Miks ei leia nad kedagi, kes oleks huvitatud sohvriga limusiinist akna all, 5243,06-eurosest palgast (pluss 30 protsenti esindustasu), selg ees kabinetist väljuvatest alluvatest ning, peamine, võimalusest Eestit oma näo järgi õigemaks voolida?!

Nagu oberführer Helme on meediale kurtnud: inimesed ütlevad järjest ära, sest kardavad, et ministripeksjast ajakirjandus tarib nende «noorpõlves juhtunud eksimused» valguse kätte.

Eesti ajakirjandus ja tema töökad neegrid võisid selle ülestunnistuse peale küll mõttes kolleegide poole pokaale tõsta. Võimas töövõit! Kui prokuratuur suudab nüüd välkministri väidetavad hirmuteod ka seaduse silmis ära vormistada, on ajakirjandus suutnud taas kord näidata oma reaalset väge.

Looga kaasneb muidugi ka kurblik pool. Ühele mehele põletati märk otsaette. Vanasti oli kombeks öelda, et kärbest ja inimest ühendab see, et mõlemat annab ajalehega maha lüüa. Tõesti, kui sinu maine on räbalateks räägitud, võib tulevik osutuda keeruliseks. Aga keda sa süüdistad? Ajakirjandust või «noorpõlveeksimusi»?