Suurärimehe valus maandumine

Vjatšeslav Leedo Foto: Andrus Peegel

Veel viis aastat tagasi ei olnud tegu mitte kitsalt kohaliku kroonimata kuningaga, vaid ühe mõjukaima ärimehega kogu Eestis. Tal oli tugev haare ühes ärisektoris, tugev mõju poliitikute hulgas ning isiklik meediakanal. Mõni ütleks, et need on oligarhi tunnused.

Nüüd on aga tuuled tundmatuseni pöördunud. Praegu on üks tema äri pankrotis, ta on endiste äripartneritega tülis ning prokuratuur esitas talle kahtlustuse pankroti põhjustamises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Jutt käib legendaarsest saarlasest Vjatšeslav Leedost (66).

Kuigi Äripäeva rikaste tipp hindas Leedo varandust viimati 61,6 miljonile eurole, millega ta platseerus Eestis jõukuselt 46. kohale, avaneb fassaadi taga hoopis tormilisem pilt. Kõik muutus siis, kui Taavi Rõivase valitsus otsustas toonase majandusministri Urve Palo eestvedamisel saartevahelise praamiliikluse riigistada.

Tagantjärele teame, et kuna suhted riigiga läksid siis teravaks, jäi vaid variant, kus mõlemad pooled väljusid kaotajana. Nii ei jäänud Leedo ilma mitte ainult laevaveo lepingutest, vaid ei müünud ka uusi ning spetsiaalselt Eesti suursaartele reisimiseks ehitatud praame riigifirmale.

Riik ehk Tallinna Sadam, kes asus kiirkorras uusi laevu soetama, sattus enneolematult suurde korruptsiooniskandaali, mis jõudis sel nädalal lõpuks ka kohtusse. Tallinna Sadama toona Türgist ja Poolast tellitud laevad Tiiu, Piret, Tõll ja Leiger on rahvasuus saanud hellitavalt nimed Korruptsioon, Altkäemaks, Pistis ja Meelehea.

Kuigi Leedo püüdis äripartneritega laevaäri päästa ning pakkus laevateenuseid ajutiselt ka näiteks Saksamaal, on praeguseks kõik laevad müüdud ja Saaremaa Laevakompanii pankrotis. Ettevõtte vastu on laekunud nõudeid umbes 90 miljoni euro ulatuses. Summa, mis võtaks ka rikaste esikümnel jalad hirmust värisema. Samal ajal on Saaremaa Laevakompaniis vara kõigest umbes viie miljoni euro ulatuses.

Kuigi Vjatšeslav Leedo püüdis äripartneritega laevaäri päästa ning pakkus laevateenuseid ajutiselt ka näiteks Saksamaal, on praeguseks kõik laevad müüdud ja Saaremaa Laevakompanii pankrotis.

Suur kaotus tegi Leedo meele mõruks. Nii muutus varem poliitikutega hästi läbi saanud ning kidakeelne ärimees sõnakaks ja rääkis mõne aasta eest, kui kahtlustusega peeti kinni Tallinna Sadama juhid, mõistujuttu neljast sidrunist, mida poliitikud käisid temalt väidetavalt küsimas. Märk solvumisest, sest varem hoidus ta niisugustest sõnavõttudest.

Veel ilmekam järelm on, et kiivalt varju hoidnud Leedo kogu laevaäri sisulised rahastajad on ise paljastanud oma hämarad tehingud riigiga, et saada temalt kätte väidetav võlg. Nimelt aitasid Leedol kümnendi alguses uute, Saaremaa-, Hiiumaa- ja Muhumaa-nimeliste laevade ostu rahastada kinnisvaraärimehed Olav Miil ja Richard Tomingas.

Nad tunnistasid mullu «Pealtnägijas» lõpuks oma osalemise keerulises laevaliikluse rahaskeemis, mis vääriks ilmselt eraldi lugu, aga milles lühidalt kokku võttes jaotati riigilt saadud dotatsioon kolmeks. Üks osa läks laevade käitamiseks, teine osa laevaostu laenude maksmiseks ning kolmas omavahel laiali jagamiseks. Just viimasest osast olevat Leedo jätnud Miilile ja Tomingasele maksmata.

Leedo ei tunnista nõuet. Küll aga ajas ta väidetavalt Saaremaa Laevakompanii ise pankrotti. Nimelt sai pankroti väljakuulutamisel kaalukeeleks 18 miljoni eurone nõue Leedole kuuluvalt Holostovi Kinnisvarahalduselt. Enamgi, on kahtlus, et nõude aluseks olev dokument on võltsitud. Just seda ongi nüüd prokuratuur uurima asunud.

Kõik eelöeldu ei tähenda aga kaugeltki seda, et Leedo poleks endiselt Saaremaa mõjukaim ja suurim ettevõtja. Nagu on Oleg Gross Virumaal. Mõlemat seob seegi, et nad ise nimetavad end pensionäriks.

Aktiivne pensionär Leedo ajab pärast valusat maandumist juba ambitsioonikat, aga riskantset puitmajaäri Hiinas, püüab toiduainetööstusega murda araabia turule ega ole särtsu kaotanud. «Üldiselt ma elus ei muretse mitte millegi pärast. Inimene tuleb paljalt ja läheb paljalt. Aga ma teen tööd huvi pärast,» rääkis ta viimases intervjuus Postimehele.