Juhtkiri: üksikvanem ei tohi jääda üksi

Illustratiivne pilt üksikemast. Foto: Sander Ilvest

Emadepäeva on tähistatud juba sajandi jagu. Eestis ikka maikuu teisel pühapäeval, maailma eri paigus veebruari algusest kuni detsembri lõpuni. Emad on meid siia ilma toonud, olgu me suhted ja peremudelid millised tahes.

Eestis on aga üle kolmekümne tuhande naise, kes peavad oma last või lapsi üksi kasvatama. Osal on teise lapsevanema tugi, osal mitte. See on mitmekülgne seltskond, keda ühendab mure, et üksi on kohustusi topelt, aga ööpäevas tunde endiselt 24. Tänases lehes kirjutame neist üksikvanematest, kelleks on üheksal juhul kümnest naised, ja faktist, et veerand neist elab materiaalses ilmajäetuses. Nad ei taha olla ohvrid, aga raske on ikkagi.

Kaks aastat tagasi tekitas furoori aasta ema konkurss, mille statuudi järgi saab aunimetuse pälvida üksnes abielunaine. Teravat kriitikat said naisliidu juhi Siiri Oviiri sõnad, et ta tõepoolest ei kujutaks ette, kuidas igal jõululaupäeval lastele uut isa tutvustav naine aasta emaks võiks saada. Ansambli Naised Köögis samanimeline laul on netipopulaarsuselt võrreldav viimaste kümnendite suurimate hittidega.

Sellist avalikku tähelepanu saab see teema aga harva. Ka üksikvanemad ise ei jõua selle eest aktiivselt seista. Lapsed vajavad abi koolitükkidega, pesu tahab pesemist ja toit küpsetamist. Kuulata muresid ja aidata, eriti siis, kui lapsel tervis nõrk, on raske töö, mille ületunde ei loeta. Kus selle kõrvalt ikka meedias esinemiseks aega jääb?

Lapsed vajavad abi koolitükkidega, pesu tahab pesemist ja toit küpsetamist. Kuulata muresid ja aidata, eriti siis, kui lapsel tervis nõrk, on raske töö, mille ületunde ei loeta.

Meieni jõuab see teema ikka siis, kui juttu on elatisvõlgnikest. Selliseid mehi, kes pere kõrvalt lahkunud, kuid laste rahaliseks toetamiseks mahti ei leia, on tuhandeid. Võla koondsumma küündib 15 miljoni euroni. On neid, kel vähemasti ametlikult raha polegi, aga ka neid, kes põhimõtteliselt ei maksa. Ka emad mõistavad, et isa jaoks ei kasva raha puu otsas, kuid ematöö on ju tasustamata. Mis on lapsega koolitükkide tegemise tunnihind?

Riigi võime seda vahet tasa teha pole suur. Praegu kompenseeritakse saamata jäänud elatis saja euroga kuus. Plaan oli märksa suurejoonelisem. Sunnimeetmetest pole suurt abi olnud, jäägu isa kalastamisloast ilma või mitte. Passi uuendamist riik veel ei takista. Vaidlemise ajal jääb aga lapsi kasvataval vanemal elatisraha saamata ja miinus pere eelarves kasvab.

Lapsed on olnud valimiskampaaniate keskmes iga kord, nii ka tänavu. Lastekaitse liidu soovitusest jõudis erakondade valimisprogrammidesse kolmandik. Nende lubaduste najal on 101 saadikut riigikogus ja 15 ministrit valitsuses.

Ühiskonna mured saavad enamasti alguse lastetoast, sest nii materiaalne kui emotsionaalne puudus ennustavad üpris täpselt tulevikus tekkivaid probleeme. Raha ei paranda küll kõike, ent annab üksikvanemale võimaluse paremini hakkama saada.

«Üksikvanem ei oska abi küsida, aga see läheb nii korda, kui lähedased märkavad ja toetavad,» ütleb üksikema Anu meie tänases lehes. Emadepäev on paslik aeg selle peale mõelda. Värskel valitsusel ja riigikogul on aga aeg tegutseda.