Hiina rühib üle Aasia maailmajao vana kilpkonna vääramatu visadusega, näksib otsast Venemaa Kaug-Ida määratuid alasid, kulutab kilbiservaga Hindukuši külge ja kastab kronksus varbaid Lõuna-Hiina merre.
Margus Parts: Hiina kilpkonn puksib naabreid (1)
10. mai 2019, 19:45
Nagu müütilisel loomal, kelle eluaastaid võib mõõta kolmekohalise arvuga, ei ole ka Hiina tegutsemise alus mitte pelgalt nelja-aastane valimistsükkel, vaid aastakümneid tulevikku vaatav plaan.
See võimaldab Hiinal ette võtta projekte, mis ei oleks muutliku poliitilise maastiku tingimustes lihtsalt võimalikud. Nagu eelnevast järeldub, on Hiina arengu alus kindlalt juurdunud üheparteisüsteem, kus vahetuvad ametnikud ja ministrid, kuid mille keskne idee ja suund on kirjutatud riigi tulevikku määravasse põhikirja.
Kuid nagu ikka, on Hiinas asjad suuremad ja nii sisaldavat ka Kommunistlik Partei oma määratuses tegelikult mitut väiksemat erakonda, vähemalt väitis nii üks eile ja üleeile Tartus peetud konverentsil «Asia Update» käinud nimekas hiinlane, keda ei ole vaja siinkohal nimetada. Sama soojaga selgitas ta, et Hiinas on tegelikult demokraatia täiesti olemas, lihtsalt lääne inimesed ei saa aru, kuidas see toimib.
Sama soojaga selgitas ta, et Hiinas on tegelikult demokraatia täiesti olemas, lihtsalt lääne inimesed ei saa aru, kuidas see toimib.
Samamoodi ei saa lääne inimesed ilmselt aru, kuidas toimib Hiina inimõiguste süsteem. Juba enne peasekretär Xi Jinpingi aega käima lükatud vanker lubab suure Hiina unistuse täitumist, mis viib riigi kindlalt maailma esimeseks jõuks. Paraku on sõidetud arenguvankriga valusalt üle lihtinimeste varvaste, nagu juhtub sageli riikides, kus räägitakse rahvast statistiliste tootmisühikute mõistes.
Eriti valusalt saavad muljuda riigi 55 vähemusrahvust, kes moodustavad umbes kümme protsenti Hiina rahvastikust ja keda Partei ei saa lõpuni usaldada. Tootmise jalust liigutatakse linnu ja rahvusi, kümned, kui mitte sajad miljonid inimesed töötavad ja elavad olematute õiguste ja tingimustega Hiina unistuse täitumise nimel.
Nüüd on kilpkonn kasvanud nii suureks, et ei mahu enam endistesse piiridesse ja vajab kütuseks naaberriikide maavarasid ja mereteid ning võimalust rakendada oma tootmisindu riikides, mis ei ole veel täis ehitatud. Euroopas kanda kinnitava hiiglase valguses on algatused nagu mainekaid eksperte koondav «Asia Update» äärmiselt tänuväärsed, sest aitavad küsida, kuidas ja millistel tingimustel teha koostööd riigiga, mille alusväärtused on lääneriikide omadest kohati väga erinevad ja mille puhul ei saa alati kindel olla, kas sealne toodang ei valmi näiteks Hotanis vangistatud uiguuride käte läbi.