Jürgen Hendrik Voitka

FOTO: Erakogu

Kogu rahvastikul hakkab aeg otsa saama, kirjutab Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige Jürgen Hendrik Voitka. 

Teie maailmasõja järgses Euroopas valitses pikka aega hirm suure paha punase Nõukogude Liidu üle. Maailma poolitav Berliini müür sümboliseeris kurjust, negatiivsust ning kaotust. Noored mõlemal pool müüri polnud kindlad maailma tuleviku üle, kuid lootsid ja tahtsid paremat elu. Müür kasvas aastatega kõrgemaks ja karmimaks, kuniks lõpuks müür lammutati. Euroopa oli taas ühendunud ning algas paranemise periood.

Paljudele Euroopa noortele on müür tänapäeva kontekstis üha süvenevad keskkonnaprobleemid – kliimamuutused, jäätmete ladestamine, liikide väljasuremine, õhusaaste, veereostus ja palju muud. Ligi miljon noort üle maailma olid 15. märtsil linnatänavatel, kaasa arvatud mina, oma häält kasutamas, et nõuda muutusi. Me oleme need samad inimesed, kel on viimane võimalus võidelda meie ühise planeedi eest, enne kui on liiga hilja.

Süsinikdioksiidi (CO2) tase atmosfääris on ületanud 400 osakese miljonis. See on tase, mida peetakse pöördumatuks ning võib põhjustada suuri ökosüsteemide ning kliima muutusi. Tundra on üles sulamas, Amazonase vihmamets kuivamas ning liustikud taganemas, samal ajal toimuvad rajud ootamatud tormid ning korduvad üleujutused. Viimase poolsajandi jooksul on kliimamuutuste tõttu toimunud tihedamini ning ulatuslikumalt ekstreemsemaid ilmastikunähtusi ning katastroofe, mis on maksma läinud miljardeid.

18 kõige kuumemat aastat 19-st on toimunud pärast 2001. aastat. Mereveetase on tõusnud 1993. aastast üheksa sentimeetrit. Nii Antarktika kui ka Gröönimaa kaotavad vastavalt 127 ja 286 gigatonni mandrijääd aastas. Keskmine eurooplane tekitas 2016. aastal ligi 487 kilogrammi olmeprügi. Eesti tekitas 15 tonni kasvuhoonegaase inimese kohta, Euroopa Liidu riikidest kolmandana kõige rohkem. Numbrid ei valeta, need räägivad inimeste tekitatud haigustest, kuid me jätkame ignoreerimist ning teeme käitume mõtlemata tagajärgedele.

18 kõige kuumemat aastat 19-st on toimunud pärast 2001. aastat. 

Kogu rahvastikul hakkab aeg otsa saama. Aastaks 2035 on praegused kõige nooremad valimisõiguslikud hääletajad 34 aastased – vanuses, kus, traditsiooniliselt, toimub täiel rinnal täiskasvanu elu elamine, karjääri tegemine, pere loomine. See on aeg, mil meie, praegused noored, oleme kõige tipus ning võimalus läbi viia muutusi kõrgematel positsioonidel, kuid muutusi on vaja kohe. 2035. aastal on võim meie kätes, kuid praegu on võim meie häältes ning on aeg seda kasutada.

Meil kui Euroopa kodanikel on võimalus panna oma hääl kasutusse peagi toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Kuidas saab Euroopa Liit aidata meie helget tulevikku kindlustada? EL on kehtestanud liikmesriikidele erinevaid rangeid standardeid-strateegiaid, mis võimaldavad kodanikel hästi elada planeedi ökoloogiliste piirangute raames. Need strateegiad keskenduvad innovaatilisusele, ringmajandusele, bioloogilisele mitmekesisusele ning inimeste tervisele. Euroopa Liidul on olemas meetmed, millega võidelda, nüüd peame oma häältega julgustama neid kasutama.

Hea noor – ära lase oma häält raisku! Sinu hääl mõjutab Euroopa Liidu ning keskkonna tulevikku. Mitte hääletades ning lastes võimule keskkonnast vähe hoolivad esindajad, aeglustad sa keskkonna probleemide lahendamist ning sead inimkonna arengu tumedamale teele. Euroopa Liidu suunamisega suudame hävitada suure fossiilkütustest ning prügist ehitatud müüri ning vaadata helgema tuleviku poole.