Jaak Valge

FOTO: Mihkel Maripuu

Demokraatia ja iseseisvus on omavahel seotud, kirjutab riigikogu liige, ajaloolane Jaak Valge (EKRE), jagades oma seisukohta, miks ja kuidas peaks rahvaalgatuse õigust ja referendumite korraldamist muutma.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Artikli pealkiri pärineb Viktor Kingissepa 1918. aasta suvel Moskvas kirjutatud brošüürist, kus Eesti kommunistide juht kulutas hulga täheruumi tõestamaks, et iseseisev Eesti on anakronism, kuna ühiskonnad ei jaotu enam rahvuslikul alusel ning riigid on majanduslikult niivõrd seotud, et omariiklusel puudub mõte. Kingissepp leidis ühtlasi, et ühiskonna hoiakuid esindava Eesti Asutava Kogu demokraatlik valimine pole otstarbekas, kuna ei taga võimu kommunistidele, tolleaegsele poliitiliste ainuvõimuambitsiooniga vähemusele. Esikommunist teatas: "Asutav Kogu tähendab ka paratamatult "Eesti demokraatlikku vabariiki". Kuidagi ei saa /..../ tagasi tõrjuda, et samm Asutava Kogu poole on samm keset iseseisvuse loiku!"

Kingissepa loogika oli iseenesest täpne. Iseseisvus ja demokraatia ongi seotud. Demokraatia, st valitsemisviis, mille keskmes on sellesama ühiskonna enamuse valik, on võimalik vaid iseseisvas riigis. Kui olulised otsused tehakse mujal, ei ole tegemist demokraatiaga. Kui iseseisvus on olemas ning kui kodanikud on seesmiselt vabad, soovivad nad ise teha endasse puutuvaid otsuseid, st soovivad demokraatiat. Või teistpidi, kui ühiskond tunnetab ühist identiteeti ja saab ise demokraatlikult valida oma koosolemisvormi, siis soovib ta üldjuhul ka iseseisvat riiki. Seega on loomulik, et Eesti kommunistide juhile ei sobinud üks ega teine, sest paratamatult üks teiseni ka viib.