Lennart Lennuk: väljasuremisohus inimene

Lennart Lennuk. Foto: Reelika Riimand

Kui oma energia õigesse kohta suunata, siis saame enda liigi päästa, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja, merebioloog ja ELFi 2018. aasta noor looduskaitsja Lennart Lennuk. 

Elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste koostöökogu (IPBES) ja ÜRO andsid selle nädala alguses välja raporti, mis kannab tõlkes pealkirja «Globaalne riskianalüüs ja ökosüsteemi teenused». Raporti põhisõnumiks on, et peame kiiresti muutma nii poliitilist kui majanduslikku süsteemi, sest muidu meid toetav ökosüsteem kukub globaalselt kokku. Paraku on meedia välja noppinud peamiselt ühe teema – liikide väljasuremise. Tegelikult hõlmab raport aga oluliselt laiemalt globaalseid probleeme ja räägib sealjuures meile kõige olulisema liigi, inimese, väljasuremisohust.

Raport on väga põhjalik ning vaatleb globaalselt kõiki olulisi teemasid: bioloogiline mitmekesisus, toit ja põllumajandus, ookeani- ja maismaaökosüsteemid, metsad, kaevandamine, elamumaa laienemine, inimeste tervis. Eriti põhjalikult on uuritud majandamise mõju ökosüsteemidele. Muuhulgas on prognoositud tulevikku ning pakutud välja mitmeid stsenaariume ja lahendusi. Töö taga seisab 145 teadlast, kolm aastat tihedat tööd ja 15 000 allika jagu teadmisi. Lisaks on kaasatud erinevate teemade puhul kokku 310 spetsialisti.

Enamus raportis väljatoodud stsenaariume lõpetavad aastaks 2050 üsna tumedas kohas. Positiivne stsenaarium on võimalik vaid siis, kui oleme valmis mugavustsoonist väljuma ja tegutsema. Kindel on see, et kui endistviisi jätkame, siis meie lapselapsed ja isegi lapsed seda imelist maailma nii eredates värvides ei näe. Ainukene lahendus on reageerida kiiresti ja teha koostööd ühise eesmärgi nimel, et meid toetav loodus püsima jääks.

Looduse vajalikkus

Miks on meil loodust ja selles elavaid liike vaja? Iga liik on osa suuremast süsteemist ja kui sealt liialt liike kaob, siis kukub süsteem kokku, justkui maja, millel toetalad eemaldatakse. Puhta õhu saame tänu mikroskoopilistele meres elavatele vetikatele ja metsadele, puhta vee saame tänu mikroelustikule ja filtreerijatele, suur osa toidulauast on meil tänu tolmeldajatele ja isetaastuvatele kalavarudele, kui neid mitte üle püüda. Loodus on ammendamatu ideede ammutamise koht – kui palju leiutisi ja ravimeid on alguse saanud mõne liigi spetsiifilistest omadustest?

Iga liik on osa suuremast süsteemist ja kui sealt liialt liike kaob, siis kukub süsteem kokku, justkui maja, millel toetalad eemaldatakse. 

Väljasuremisest rääkides kasutatakse sageli hästi tuntud ja karismaatilisi liike, kuid selle kõige varju jääb silmaga nähtamatu mikroelustik, kelle roll on meile olulistes ökosüsteemiteenustes suuremgi. Väljasuremist on toimunud maailma ajaloos ennegi kuid inimese kaasaaidatud väljasuremine on teistsuguse iseloomuga nii oma tempos kui ka näiteks maastiku ühesuguseks muutmises. Hiiglaslikud monokultuurid, mis vajavad pidevat mürgitamist ja väetamist, sest sealt on kadunud looduslik tasakaal, on metsikule loodusele saanud tõeliseks proovikiviks. Oma suhtumisega on meil juba käehaardeulatuses tiitel enimlevinud liigile, kes iseennast siit maamunalt pühib.

Me kõik oleme ilmselt kuulnud lihavõtte saare loost. Looduseski on olemas näiteid, kus ühe liigi populatsioon kasvab kiiresti hästi suureks, tarbib selle käigus ära kõik ressursid ning kukub kokku ehk sureb suures osas välja. Inimene on täpselt samal teel.

Majandus, poliitika, ühiskonna vajadused ja loodus saavad toimida koos ja jätkusuutlikult. Seal aitavad kaasa nii vanad läbikatsetatud ja ennast õigustanud võtted kui tehnoloogiline innovatsioon. Samas peame loobuma asjadest, mis meile kuidagi kasu ei too - liigne joomine, suitsetamine, autoga kihutamine, lõbu pärast küttimine, liigtarbimine, vägivalla õhutamine, üksteise lõhestamine. Kui oma energia õigesse kohta suunata, siis saame enda liigi päästa.

Tegemata töö

Raport pöörab tähelepanu ka sellele, et 27 aastat tagasi toimus bioloogilise mitmekesisuse konverents, kus EL lubas aastaks 2020 täita mitmeid tingimusi, millega saab tutvuda, kui otsingumootorisse lüüa Aichi Biodiversity Targets. Raporti analüüsidest selgub, et neid eesmärke ei suudeta täita. Varsti tulevad europarlamendi valimised ja ka siin saame meie otsustada, keda saata olulisi globaalseid otsuseid mõjutama ja tegema.

Ma ei räägi ainult loodusest. Vaid tervisest, sotsiaalsetest vajadustest, innovatsioonist, milles kõiges toetab meid loodus. Selleks vajame aga rohkem infot. Seega toetagem ja tunnustagem loodusharidust, et meil oleks järelkasvu, kes suudaksid tulevaste probleemidega võidelda.

Mõned isiklikud soovitused, mida saate muuta juba täna ja lihtsasti:

• Oste tehes mõelge hoolikalt oma valikute üle ja planeerige nii, et ei teki ülejääke.
• Vanu asju ära visates proovige need eelkõige suunata taaskasutusse.
• Ärge sööge tuunikala ega teisi ohustatud liike – väljasuremisohus liikidele on olemas alternatiivid, millega saame sama hästi kõhu täis.
• Ärge tarbige tooteid, kus sees on palmiõli. Palmiõli istandused on rajatud aladele, kus enne kasvas mitmekesine vihmamets, sealjuures orangutangid.
• Proovige süüa rohkem taimset ja vähem liha.
• Niitke vähem muru. Niitmata muru ei ole laiskuse vaid teadlikkuse märk.
• Vahetage oma nõudepesusvamm pesuharja vastu. Svammid toodavad mikroplastikut ja on immutatud ise mürkidega, et nende pooriline struktuur hallitust ei koguks.
• Kasutage korduvkasutatavat joogianumat, sealjuures eelistage metalli või klaasi, ka kohvi ja tee puhul.
• Sorteerige prügi.
• Rääkige kõigile kui oluline on loodust hoida ja kuidas seda teha.
• Õppige loodust tundma, käige näiteks kasvõi kord kuus metsikus looduses.