Andrei Kuzitškin Eesti venekeelsete elanike suhtumisest uude valitsusse: vaevalt hullemaks läheb, aga kui läheb, kutsume Putini appi

Fotol vasakult Jüri Ratas, Mart Helme, Helir-Valdor Seeder. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Siinsete venelaste suhtumisest KEKREI valitsusse kirjutada on ühtaegu kerge ja keeruline. Kerge, sest eestivenelased elavad kaevikuisse varjunud soldatite elu ja suhtuvad vaenuga igasugusesse Eesti võimu. Pole isegi oluline, kes valitsust juhib – Reformierakond, Keskerakond või rahvuslased. Seepärast praegune ministrite kabinet juba enne vähimagi tutvuse tegemist enamikule venelasist ei meeldi, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin. 

Teiselt poolt puudub eestivenelasil üksmeelne ja ühtne arvamus: maa venekeelse elanikkonna võib jaotada kolmeks – liberaalid, «putinoidid» ja «mass». Vastavalt võib esile tuua kolm valdavat suundumust suhtumises Jüri Ratta valitsusse. Õigem oleks küll rääkida suhtumise asemel ootusist, sest valitsus ei ole ju veel õieti tööle hakanud. Avalikkuse reaktsioon seevastu on juba olemas.

Venekeelse seltskonna liberaalsem osa on sattunud peaaegu paanikaseisundisse. Nende sekka kuulub hulk venekeelseid ajakirjanikke, loomeinimesi, teadlasi ja haridustöötajaid. EKRE jõudmine koalitsioonivalitsusse vallandas negatiivsete arvamusavalduste ja hinnangute laviini. Vene liberaalide pretensioonid Martin Helme ja tolle kaaslaste vastu on rohked, ulatudes russofoobiast ja euroskepsisest sõnavabaduse, liikumisvabaduse ja seksuaalsuhete vabaduse ahistamiseni. Sestap ei suuda liberaalne avalikkus oodata midagi head Jüri Ratta valitsuselt, kes juba esimesel võimuperioodil näitas end nõrga ja pehme juhina, kel puuduvad selged liidritunnused.