Juhtkiri: häda linnukese pärast

Arhitektuurikonkursi võidutöö aastast 2014: Tulevase Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu illustratsioon. Samas kohas seisavad fotol (vt ülal) 3+1 arhitektid. Foto: 3+1 Architects

Lugege tänasest lehest, mismoodi komistas Rail Balticu Tallinna Ülemiste ühisterminali projekteerimine ruudukese otsa, kust puudus linnuke.

Vähemasti formaalselt on õigest ruudust puuduv linnuke ka põhjus, miks nüüd – viis aastat pärast esimest arhitektuurivõistlust – kuulutati välja uus konkurss.

Enne bürokraatia keerdkäikudesse süvenemist... Linnade peavaksalid on tähistanud terase ja betooni ajastu algust ja võidukäiku. Tihtipeale on need maamärgid ning mõistagi oluline osa avalikust ruumist, nii nagu on olnud ka meie oma Balti jaam.

Seejuures ei vaidle Ülemiste terminali tarvilikkuse vastu vist isegi mitte need, kes on teinud Rail Balticu projektile kaigaste kodaraisse loopimisest oma põhitöö. Eesti pealinnal võiks ju ometi olla uhke ja inimeste jaoks mõnus lõunavärav?

2014. aastal toimunud Ülemiste ühisterminali ideevõistlust ei saatnud sugugi ainult ovatsioonid. Näiteks arvustas arhitekt Veronika Valk seda pealkirja all «Surnult sündinud võistlustulemus» (Sirp, 7.11.2014). Muuseas, žürii esimees oli toonane Tallinna abilinnapea, praegune minister Taavi Aas (Keskerakond), kellel küllap tuleb nüüd uuesti Ülemistega tegelema hakata.

Kuni eelmise aasta alguseni elati teadmisega, et on olemas 3+1 OÜ arhitektide tehtud võidutöö. Siis aga avastati, et hankeregistrisse oli jäetud tegemata linnuke, mis oleks näidanud, et võistlus on rahvusvaheline – arhitektide töö hind ületab reeglitega kindlaks määratud piiri, millest alates ei piisa n-ö kohalikust võistlusest.

Kuni eelmise aasta alguseni elati teadmisega, et on olemas võidutöö. Siis aga avastati, et hankeregistrisse oli jäetud tegemata linnuke.

Kuna algusest peale on olnud mõte, et olulise osa selle suurehituse kuludest katab Euroopa Liit ehk Eestist rikkamate Euroopa riikide maksumaksjate raha, siis on ka selge, et kogu ettevõtmine peab vastama abikõlbulikkuse reeglitele. Ehk siis: linnuke peab olema õiges ruudus, nii formaalselt kui ka sisuliselt. Kusjuures kell tiksub halastamatult ning juba mõne aasta pärast sulgub ELi raha kasutamiseks mõeldud ajaaken.

Postimees on jälginud ja kajastanud puuduva linnukese lugu peaaegu aasta vältel. Alguses mängu «kes on süüdi?». Kas linnukese puudumise eest vastutab majandusministeerium, Tallinna linnavalitsus, Rail Balticu ehitamist korraldav äriühing või veel keegi neljas või viies? Kes oleks pidanud viga märkama ja hädapidurit tõmbama?

Seejärel kirjutasime arhitektide advokaadi kurtmisest, et ei Rail Baltic Estonia ega majandusministeerium ei taha kohtuda ega vasta kirjadele. Veebruari alguses kajastasime uue arhitektuurivõistluse korraldamise plaani ning toona ütles Rail Baltic Estonia juht Postimehele, et ühtegi muud võimalust Ülemiste terminali projektiga edasi minna ei ole.

Kindlat tõestust ega ametnike otseütlemist pole, ent selle teema käsitlemisel on meis süvenenud mulje, et teistel osalistel ei ole olnud tahet jätkata koostööd 2014. aasta võidutöö autoritega. Jah, linnuke peaks olema õiges ruudus, ent erasektori poolt vaadates jääb närima kahtluseuss, kas see ikkagi on koostöö katkemise ainus ja/või peamine põhjus.

Arhitektid väidavad, et nemad on olnud igati koostööaltid. Rail Baltic Estonia on seisukohal, et 2014. aasta konkursi vea tõttu ei pruugiks aga kogu Ülemiste terminal olla ELi raha saamiseks kõlbulik. Ootamatu süžeekurvina lisandub veel Arhitektide Liidu rahulolematus uue võistluse tingimustega.

Igavene häda nende linnukestega.