Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani.

FOTO: Jean-Francois Badias/AP

Euroopa seisab teelahkmel, selles ei ole mingit kahtlust. Kogu Euroopa edasine kurss sõltub mais toimuvate valimiste tulemustest.

Euroopa Parlamendi presidentidena oleme näinud nii keerulisi aegu kui ka perioode, kus kõikjal oli tunda optimismi. Eurooplased on tänu oma solidaarsusele ületanud ka kõige suuremad raskused, vahel ähvardavate tormipilvede kiuste. Euroopa Liidus ei tehta enam vahet vanade ja uute liikmesriikide vahel. Euroopa on üks ja ühtne, ulatudes Helsingist Nikosiani ning Lissabonist Bukaresti ja Varssavini.

Kuid ennast tõestanud põhimõtted, mis on Euroopat ja kogu maailma hästi teeninud, on nüüd kahtluse alla seatud. Omakasupüüdlikkus ja geopoliitilised pinged tõstavad üha rohkem pead ning alanud on üleüldine võimuvõitlus.

Meie Euroopas ei saa teiste eest otsustada. Meil ei ole voli öelda, mida teised tegema peaksid. Küll aga saame otsustada enda eest ning meil on võim teha ühiselt meie kõigi huvides ja meie väärtustega kooskõlas olevaid otsuseid, unustamata seejuures ka ülejäänud maailma.

Euroopa Liit ei ole täiuslik, kuid see ei ole ka nii pilkamisväärne, nagu selle suurimad kriitikud seda karikatuuridel kujutada armastavad. Üks on kindel: selleks, et Euroopa Liitu saaks paremaks muuta, kohandada ja reformida, tuleb kõigepealt otsustada see säilitada.

Euroopa Liit ei ole täiuslik, kuid see ei ole ka nii pilkamisväärne, nagu selle suurimad kriitikud seda karikatuuridel kujutada armastavad.

Esimesed Euroopa Parlamendi valimised toimusid 1979. aasta juunis – nelikümmend aastat tagasi. Kuid veel nelikümmend aastat varem – 1939. aastal – oli terve põlvkond Euroopa noori sunnitud relvad haarama ja üksteise vastu sõtta astuma. Sõjakeerises hukkus lõpuks enam kui 55 miljonit inimest.

Euroopas on teatud, et rahu ja ühtsust on võimalik tagada ainult siis, kui probleeme ja erimeelsusi lahendatakse ühiselt. Selle õppetunni hind oli ränk, nii et seda ei tohiks unustada ega apaatia või vaenulikkuse tõttu tähelepanuta jätta.

Arvamusküsitlused näitavad, et praegu toetatakse Euroopa Liitu rohkem kui kunagi varem. Kuid on väga oluline, et see toetus kajastuks ka valimistulemustes. Euroopa siseturg on maailma suurim. Meie elulaad põhineb väärtustel ja traditsioonidel, inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, õiguskorral ja rahul.

Kuid praegu on Euroopal vaja eurooplaste tuge. Seepärast kutsume meie, Euroopa Parlamendi praegune president ja endised presidendid, kõiki eurooplasi üles kasutama oma kodanikuõigust ja täitma oma kodanikukohust. Minge Euroopa Parlamendi valimistel kindlasti valima.

Artiklile on alla kirjutanud Euroopa Parlamendi praegune president Antonio Tajani ning Euroopa Parlamendi endised presidendid Lord Plumb (president aastatel 1987–1989), Enrique Barón Crespo (president aastatel 1989–1992), Klaus Hänsch (president aastatel 1994–1997), José María Gil-Robles (president aastatel 1997–1999), Pat Cox (president aastatel 2002–2004), Josep Borrell Fontelles (president aastatel 2004–2007), Hans-Gert Pöttering (president aastatel 2007–2009) ja Jerzy Buzek (president aastatel 2009–2012).