Juhtkiri: eestlane pole ükskõikne
/nginx/o/2019/05/05/12139290t1h04bb.jpg)
Inimkonna ajaloo jooksul on prügiprobleemi lahendatud enamasti nii, et prügi on kokku kogutud ja viidud kaugemale kohast, kus elatakse. Kuid viimase saja aastaga on seoses tehnika arenguga jäätmete tekitatud surve meie planeedile mitu korda kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et aastaga tekitab kogu inimkond poolteist triljonit tonni prügi. Igast inimesest jääb teadlaste andmetel siia maailma maha keskmiselt üks kuni poolteist kilo prügi päevas ja veidi enam kui veerand tonni aastas.
Kusagil maailmas reostatakse planeeti rohkem, kusagil vähem. Eksperdid on täheldanud lihtsat seaduspära: mida kõrgemalt arenenud on riik ise ja sealne tarbimine, seda enam jätavad selle riigi elanikud endast maha prügi. Näiteks Euroopas on liidripositsioonil britid. Keskmisest londonlasest jääb aastas maha pool tonni jäätmeid. Kaks kolmandikku sellest läheb pressi alla ja kaevatakse maasse. Selle poolest on Eesti Euroopa kõige puhtamate maade hulgas: Eesti elanikud tekitavad aastaga 500 000 tonni jäätmeid, mida on võrreldes brittide, sakslaste, prantslaste ja itaallastega võrreldes vähe. Põhimõtteliselt on prügi kogu maailmas pealetungile asunud. Mõne pessimistlikuma tulevikuennustuse järgi on maailmameres 2050. aastaks kalu vähem kui prügi. Vaevalt et see on tulevik, mida me oma lastele ja lastelastele soovime.
Puhas pole mitte seal, kus koristatakse, vaid seal, kus ei lagastata.
On väga banaalne tarkus, et maailma parandamiseks tuleb alustada iseendast. Ometi on see midagi, mis on eestlastel prügivastases võitluses hästi välja kukkunud. Talgupäev «Teeme ära!» sündis kümmekonna aasta eest väikese grupi entusiastide unistusest oma maa prügist puhtaks rookida. Selle idee autorid on ka ise tagantjärele tunnistanud, et üle-eestilisi talguid ette valmistades ja meie maad vaevavaid prügihunnikuid kaardistades põrkusid nad tihti mõttele, et nende üritusest ei tule midagi välja, kuna inimesi ei õnnestu kaasa tõmmata. Sellest hoolimata tuli esimesele talgupäevale umbes 50 000 inimest ning koristati üle 10 000 tonni prügi. Tänavune «Teeme ära!» tõi üle-eestilisele koristuspäevale kokku üle 44 000 inimese. Põhimõtteliselt koristas oma kodukanti iga 30. Eesti elanik.
Talgupäevast on saanud kümne aastaga üks Eesti märke maailmas. Sellest räägitakse, eestlasi tuuakse eeskujuks. Eestis loodud mudel on levinud üle terve maailma. Aastal 2018 osales ülemaailmsel koristuspäeval 17,8 miljonit inimest. Maailma mastaabis ja meie ümber kuhjunud prügilademeid arvestades on seda veel vähe. Üks «Teeme ära!»-talgute alusepanijaid Rainer Nõlvak on öelnud, et planeedi Maa puhtaks kraamimiseks läheb tarvis 300 miljonit inimest. Praegu võib see tunduda utoopiana, kuid ühel päeval võib see unistus realiseeruda. Unistused ju nõnda täide lähevadki, et esmalt sõnastatakse eesmärk ja pannakse paika konkreetne tärmin. Veel kümmekonna aasta eest oleks võinud arvata, et midagi sellist kas või ühel maal on midagi ebareaalset, ent eestlased tõestasid vastupidist. Seepärast jääb üle vaid kõiki talgupäeval kaasa löönud inimesi tänada. Siinkohal tuleb meenutada ühte lihtsat tarkust. Nimelt, puhas pole mitte seal, kus koristatakse, vaid seal, kus ei lagastata. Katsume oma kodu puhtana hoida!