Maris Jesse: võiksime lõpetada inimeste lahterdamise poliitikuteks ja naispoliitikuteks

Tervise Arengu Instituudi juhi Maris Jesse sõnul seostatakse alkoholi tarvitamisega enam kui 60 haigusseisundit ja sestap ei tohiks alkoholi suhtuda kui tavalisse kaupa, tegemist on tervist kahjustava ja sõltuvust tekitava kaubaga. Foto: Peeter Langovits

Kommentaar Raul Rebase arvamusloole «Naispuudega Eesti» (PM 13.12), kus Rebane kirjutas, et kui kokku võtta arvud, müüt ja juhtimine, siis on naiseks olemine tänapäeva Eestis puue.

Saab vaid tõdeda, et sellised me oleme nagu tegudest välja paistab. Ma arvan et kui keegi juba juhina töötab, siis erinevat suhtumist ei ole. Kuid teekond juhiks on naisel ja mehel küll erinev. Minu kogemuse alusel on naised sageli enesekriitilisemad kui mehed ega söanda ennast sama julgelt välja pakkuda. Samal põhjusel on naisi vähe ka poliitilistes ametites.

Ega naisi avalikus elus eriti osalema ei julgustata ka. Kes söandab ennast välja pakkuda, riskib sellega, et võib samasuguse eritähelepanu osaliseks saada, nagu Raul Rebane kirjeldab. See omakorda paneb pealtnägijaid mõtlema, et kas ise tahaksin end samamoodi vabatahtlikult avalikkuse kätte arvustada anda.

Kui sageli on Eesti meespoliitikutelt küsitud, miks temal lapsi ei ole või on vaid üks? Või kuidas lapsed hakkama saavad, kui isa on õhtul ja nädalavahetusel sageli kodust ära?

Üldine suhtumine Eestis tundub olevat, et naised on teretulnud aktiivsemalt avalikus elus osalema nii umbes 50ndast eluaastast alates, siis kui lapsed on juba täiskasvanud.

Värske mõtteaine poliitika vallast: sügisel Taani uue valitsuse koosseisus ametisse astunud tervishoiuminister saab mõne kuu pärast lapse. Taanis ei tekitanud lapseootel naise parlamenti kandideerimine ja ministriameti vastuvõtmine avalikku arutelu kohasusest või valijate petmisest. Mis meil samasuguses olukorras on toimunud?

Konkreetseid mõtteid kuidas nõiaringi katkestada püüda – alustada võiks sellest, et meedia küsiks avalikus elus aktiivsetelt naistelt ja meestelt samalaadseid küsimusi lahterdamata inimesi naispoliitikuteks ja poliitikuteks ning naisjuhtideks ja juhtideks.

Teiseks, mida tavapärasemaks saab see, et mees ja naine mõlemad koduse elu korraldamisel ning laste eest hoolitsemises ja kasvatamises võrdselt osalevad, seda enam hakkame nägema ka nooremaid naisi avalikus elus.