Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/03/12133288t1h6208.jpg)
Arvestades, et Pedro Sanchez jõudis noorkorvpallurina U21 koondisse, pole ehk kohatu öelda, et tegu on visa võitlejaga, kes viib kaotusena paistva mängu viimase veerandi lisaajale, et siis hetk enne lõpuvilet keskjoonelt teele saadetud kolmesega võita.
Umbes sama moodi vedas ta välja Hispaania sotsialistid, kes sarnaselt paljude ELi aatekaaslastega kandsid viimastel aastatel suuremaid kaotusi kui lähim vastane paremtsenter. Värsketel valimistel korjas ta nii hääli tagasi vasakradikaalselt Podemoselt kui tõi kodust välja nii palju vasakvalijaid, et paremradikaalide tõus jäi prognoositust kahvatumaks. See paistab olevat Sancheze stiil. 2016. aasta oktoobris astus ta tagasi parteijuhi kohalt, sest sotsid said valimistel kõigest 90 kohta parlamendi 350st. Juba 2017. aasta mais valiti ta tagasi ja 2018. aasta juunis tõusis ta nende 90 kohaga peaministriks.