Halva mängu juurde ei pea head nägu tegema

Kersti Kaljulaid Foto: Andrus Peegel

Parlamentaarses riigis nagu Eesti pole presidendil just palju võimu. Põhiseaduslik raam on üsna range, isikliku väljendusvabaduse ruum on presidendil koguni ahtam kui teistel kodanikel. Niisiis saab presidendi võim põhineda üksnes vaimsel autoriteedil.

Kui president Kersti Kaljulaid väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Marti Kuusiku ametivande andmise ajaks riigikogu saalist lahkus, oli see tegelikult ainus, mida ta sai teha väljendamaks, et ta ei ole toimuvaga rahul.

Meenutagem. President kinnitas selle valitsuse ministrid ametisse. Vestles enne nendega, kellest ei tema ega avalikkus kuigi palju teadnud, aga kinnitas ära. Vastu mõningaid ootusi ei pidanud ta võimalikuks jätta mõni minister kinnitamata ja minna välja riigikohtu vaidluse peale – selline otsus olnuks erakordselt kergesti rünnatav ja võinuks ühiskonna rängalt proovile panna.

Kadrioru andmed Marti Kuusiku väidetava vägivallatsemise kohta ei pruukinud pärineda ainult ajakirjandusest. Et asi on tõsine, näitas see, kui kiiresti algatas politsei süüdistuste paikapidavuse uurimiseks kriminaalasja.