Anna Põld

FOTO: Postimees.ee

Värske siseminister Mart Helme pidas valitsuse esimesel pressikonverentsil vajalikuks kasutada väljendeid nagu «emotsionaalselt ülesköetud naine», «ei ole lihtsalt üks naisterahvas», «emotsionaalselt niivõrd ärritunud naisterahvas», «käitus emotsionaalselt nagu tavakodanikust naisterahvas».

Seda tegi ta võrdlemisi lühikeses kommentaaris president Kersti Kaljulaidi käitumise kohta selle nädala alguses riigikogus, kui riigipea otsustas lähisuhtevägivallas kahtlustatava ning nüüdseks ministriametist lahkunud Marti Kuusiku ametivande andmise ajal oma suhtumise näitamiseks loožist lahkuda.

Helme lisas ka, et sellist käitumist võib endale lubada üks «tavakodanikust naisterahvas», mitte president. Sealjuures ei soovinud ta enda sõnul halvustada presidendi institutsiooni. Kas see ei muuda aga veelgi kummastavamaks seika, et minister presidenti tema soo pärast valitsuse pressikonverentsil sildistas? Ja sellega ühtlasi ka kõiki teisi naisi. Oma sõnadega andis minister signaali, nagu oleks ühe soo pädevus pandud küsimärgi alla ainuüksi naistele omistatud emotsionaalsuse pärast.

Vaatame seda ka niipidi: kas kujutaksite ette, et mõni minister oleks meie eelmist presidenti kutsunud kriitikahoos «emotsionaalselt ülesköetud meheks», hurjutaks teda mitte käituma nagu «tavakodanikust meesterahvas» või kasutaks veelgi stereotüüpsemaid väljendeid nagu «kõik mehed on sead»? Ega ei kujuta ette küll. Tundub elementaarne, et inimest austatakse ja kritiseeritakse tema tegude, mitte soo järgi.

Kas kujutaksite ette, et mõni minister oleks meie eelmist presidenti kutsunud kriitikahoos «emotsionaalselt ülesköetud meheks»?

Justkui prohvetlikult pidas president vahetult enne valituse ametisse nimetamist 24. aprillil Kadriorus vajalikuks taas esile tuua ühiskonnas tooni andvat väärtuste kriisi. Ta lisas, et selliste põhimõtete, iseenesest mõistetavate väärtuste ülekordamine eriti veel sellises olukorras võib tunduda veider.

Samas poleks osanud mõeldagi, et saabub päev, mil valitsuse pressikonverentsi järel jääb kõlama ministri naissugu sildistav sõnavõtt. Üks näide, mil seni justkui iseenesest mõistetavat tuleb hakata kaitsma ning põhjendama, miks nii ei tehta.