EKI keelekool: segadus eksitussõnadega

Auto tankimine. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Sõna «tankima» on olemas ka autode-eelses murdekeeles ja tähendab sootuks muud kui kütusepaagi täitmist, toob Tiina Laansalu üheks eksitussõna näiteks.

Aeg-ajalt viskame nalja eesti ja soome keele sarnaste sõnade väga erinevate tähenduste üle, olgu selleks näiteks mage (soome makea tähendab ’magus’), edel (sm etelä ’lõuna’), hallitus (sm hallitus ’valitsus’) või sulane (sm sulhanen ’peigmees’).Neid on kutsutud eksitussõnadeks.

Samasugust tähenduslikku üllatust ja ka huumorit võivad pakkuda meie oma eesti keele murdesõnad. Näiteks teame ju kõik, mida tähendavad menuk, nõustama, näidis ja tankima. Või kas ikka teame?

Menuk on tänapäeval mingi menukas toode, kas siis paljumüüdud raamat või heliplaat, teisisõnu bestseller. See on keeleuuendusaegne uudissõna, moodustatud sõnale menu tuletusliite -k lisamise teel. Rannikumurdes on sõna menuk kasutatud aga juba ammu ja selle tähenduseks on olnud ’minek’. Näitelause Lüganuselt: Kahel kolmel kõrral õlen õld juo mättä menokis (’kahel-kolmel korral olen olnud juba mättasse minekul (suremas)’) ja Vaivarast: Menoki pääl sain täda käde (’mineku peal sain ta kätte’).

Nõustama tähendab kirjakeeles ’(omal alal) nõu andma’. Ka see sõna on uus, moodustatud sõnale nõu verbituletusliite -sta- lisamisega. Koeru ja Lihula murrakus on sõna nõustama tähendanud aga ’hankima, muretsema’, olles samatähenduslik sõnaga nõutama. Näitelause Koerust: Tahtis omale uut riiet nõustada (’tahtis omale uut rõivast hankida’). Nõnda võiks lääne-eestlased naljaga pooleks kutsuda hangete ja hankimisega tegelevaid isikuid ka nõustajateks.

Sõna näidis on samuti väga igapäevane, tähendades mingit laadi näidet, eeskuju. See on eesti keeles suhteliselt uus tuletis ja murdekeeles seetõttu niisuguses tähenduses ei esine. Saaremaal on kasutatud aga sõna näidis (kolmandas vältes), mis on tähendanud hoopiski viirastust. Näitelause Ansekülast: Tee, mes näidist see näind oli, et söuke valu taga oli (‚tea, mis viirastust see näinud oli, et tal selline kiirus taga oli’) ja Kihelkonnalt: Käis meitelt läbi kut näidis (’käis meilt läbi kui viirastus’).

Autostunud maailma igapäevasõna tankima on laensõna, millele Sõnaveeb pakub kaht allikat: saksa tanken ja inglise tank ’tankima, paaki panema’, sõnast tank ’paak, suur vedelikumahuti’. Sõna tankima oli olemas ka autode-eelses murdekeeles, aga see tähendas sootuks muud – tampimist ja ka kohapeal tammumist. Tõenäoliselt on tegu häälikuliselt ajendatud ehk onomatopoeetilise sõnaga ning see on registreeritud Muhu ja Karuse kandist. Näitelause Muhust: Ma akka võid tankima (’ma hakkan võid tampima’) ja Karuselt: Tangib peale ühe koha peal, ei saa edetsi (’tammub peale ühe koha peal, ei saa edasi’).

Sõnu ja tähendusi tuleb tunda, sest ütleb ju vanasõnagi: «Sõna vägi om suuremb kui sõavägi.»