Nõunik Laaneots rajaks Ansipile sõjaaja juhtimispunkti

Ants Laaneots Foto: Raigo Pajula

Eelmisel nädalal kaitseväe juhtimise maha pannud ja nüüd peaminister Andrus Ansipi nõunikuks hakanud kindral Ants Laaneots ei luba muutuda liberaaliks, küll aga ehitada riigikaitse juhtimine uuel kujul üles ning sealhulgas luua peaministri juurde sõja-aja juhtimispunkt.

Täna tuli teade, et otsustasite hakata peaminister Andrus Ansipi nõunikuks. Kuidas nii juhtus?

Nad siin käisid kõvasti pinda, ütleme nii.

Mis sai määravaks, miks otsustasite selle koha vastu võtta?

Eks me pidasime pikki kõnelusi. Kuna põhiseaduses on suuremad muudatused, mis panevad valitsusele oluliselt suuremad ülesanded nii kaitseväe arendamise kui juhtimise seisukohalt, oli peaminister huvitatud, et nõuniku rollis oleks keegi professionaalsetest sõjaväelastest.

Selle uudise juures tekib väike imagovastuolu – teie olete pigem jõulise kuulsusega sõjamees, Reformierakond peaks olema aga pehme liberaal. Näiteks flirdib ju Ansipi juhitav Reformierakond vahete-vahel palgaarmeele üleminemise teemaga.

Te räägite poliitilisest aspektist. Minu arust on palgaarmee vähemalt viimased viis aastat, kui mina kaitseväe juhataja olin, päevakorrast maas. See, et see on Reformi programmi sisse jäänud, on minu arvates anakronism.

Aga ma ei kavatse tegeleda niivõrd poliitikaga kui ikka riigikaitsega, sest vastu võetud laiapõhjaline strateegia eeldab, et enamikul riiklikest institutsioonidest on oma kriisi- ja sõjaaja ülesanded. Kuidas kõik see üles ehitada, saab olema päris huvitav.

Minu küsimuse mõte oli, et vaevalt Reformierakond teilt sellist nõu kuulma hakkab, millist nad tahaksid.

Ma just seletasin, et viie aasta jooksul ei ole Reform kordagi rääkinud palgasõjaväest. Nad on väga hästi näinud, kui haledasti on palgaarmee läbi kukkunud meie naabrite juures Leedus ja Lätis.

Kui Leedu raiskab oma palgasõjaväele, mis on meie omast mitu korda väiksem, 67 protsenti kaitse-eelarvest sel aastal ja ilmselt ka järgmisel aastal ning lätlased mõni protsent vähem, siis andke andeks, mida sihukese sõjaväega peale hakata.

Teistpidi vaadates, üks Eesti kaitseväe au ja uhkuse teema on olnud, et me saaksime oma tankid. Ma kujutan ette, et sellel teemal on nüüd ka jalgealune kindlam?

Mina ei anna tankide osas praegu mingisugust nõu.

Sellest on sada korda räägitud – on kümne aasta arengukava, mis on valitsuse kinnitatud. Nüüd läheb ta täpsustamisele, sest masu sõi plaanitud raha ära.

Me viisime poolteist aastat läbi sisulise uuringu, mis puudutas Eesti kaitsedoktriini aluseid. Hindasime ära potentsiaalsed sõjalised ohud, mis võivad meile reaalsed olla, ja siis USAst saadud metoodika abil arvestasime välja, milliseid võimekusi meil oleks vaja, et neid ohte neutraliseerida või vastu saada.

Milliseid muutusi võib nüüd oodata peaministri lähikonnast?

Ei mingeid muudatusi. Tuleb hakata neid dokumente täitma, mis praegu on vastu võetud.

Praegu on kõige tähtsam see, kuidas üles ehitada riigikaitse juhtimine põhiseaduse muudatuste taustal. Kuidas see üldse toimima hakkab – ega sellest selget arusaama riigis praegu ei ole ning valitsusel pole praegu paljudes asjades selliseid juriidilisi volitusi, et nad saaksid kriisiolukorras operatiivselt reageerida.

Meil ei ole isegi korralikku juhtimispunkti, riiklikku kriisi- või sõja juhtimispunkti. See kõik on vaja kuidagi luua.

See ongi siis see valdkond, kus teie know-how kasutusse läheb?

Eks peaminister paneb mulle ülesanded, mis vaja läheb. Ega ma oskagi praegu päris täpselt öelda, tean ainult valdkonda. Mis konkreetsed ülesanded on, eks see tuleb rutiinis välja.

Te saaksite siis eksperdiks-nõustajaks ehk kutset erakonnaga liituma teile ei tehtud?

Ei tehtud, ärge muretsege. Parteikuuluvuse kohta pole ma isegi mõelnud praegu.