Algselt olid ka esimesed kristlased ususekt. Kuni nende sekti usust sai riiklik religioon. Ususekt, ammugi mitte tulevane maailmausund, ei teki tavaliselt minu nägemuse järgi kellegi teadliku töö tulemusena – vähemalt mitte 100 protsenti. Üksikisiku osa on seal pigem alla kümne protsendi.
Näiteks perekond Helmed üksi pole võimelised ususekti looma. EKRE asetub ka maailmatrendi – sellest peaks iga loll aru saama. Eliit ehk paha, süvariik, reptiilid, Soros ja nii edasi. Kus on nõudlus, sinna tekib ka pakkumine. Kus on tühi koht, sinna võib oma seemne lasta.
Ususekti realiikmed on oma usus palju pimedamad ja fanaatilisemad kui sektipealikud. Sektipealikud võivad isegi oma sekti tavaliikmeid põlastada – neid näiteks rumalaiks lambaiks pidada. Aga ilma nendeta ei saa ja sestap ei tohi ka seda põlgust väga välja näidata.
Aga nüüd on EKRE juhid paraja portsu (s)ees. Kui nad olid võimust eemal, oli lihtne seda süvariiki paljastada, tänitada ja ilkuda. Nüüd ollakse võimul ja nüüd on neil ju pealtnäha kõik võimalused näidata, et haud on tühi – igaks juhuks märgin, et mu kõne on siinkohal kujundlik.
Tegelikult nende juhid teavad väga hästi, et aednik tassis Jeesuse laiba ära. Mida siis teha? Esmalt tuleb jätkata oma tavapärase jauramisega. Usutunnistust tuleb lugeda ju iga päev ja jüngrid nagunii usuvad, et kõige hirmsamad asjad, mis Eestit ähvardavad, on pagulaste hordid ja homod.