Anneli Ammas

FOTO: SCANPIX

Venekeelsete Eesti inimeste vastuseis vene koolide eestikeelseteks koolideks muutumise suhtes on kolme aastaga kasvanud. See pole üllatav, sest lõpuks on üldsus aru saanud, et üleminekust pole enam pääsu ja hirmud suurenevad. Ühelt poolt seetõttu, et nähakse oma laste ja lastelaste ponnistusi, et uuenevas vene gümnaasiumis hakkama saada. Teisalt vene poliitikute püsiv püüe toimuvale vastu hakata.



Läinud nädalal haridusministriga kohtudes ütlesid vene koolide direktorid, et nende jaoks on üleminekul põhimure selle liigne politiseerimine, mistõttu koolid ei saa rahulikult tööd teha.

Samal ajal õpilaste suhtumine üleminekusse muutub tasapisi positiivsemaks ning nende keeleoskus paraneb. Loomulikult on vene noortel koolis raskem kui eesti noortel. Eestlastest üliõpilased võivad juba aastaid imetleda, kui palju enam pingutavad nende venekeelsed kaasüliõpilased.

See pingutus aga annab vene noortele tulevikus olulise konkurentsieelise tööturul – gümnaasiumi lõpetanuna oskavad nad hästi kolme keelt (vene, eesti ja inglise) eesti õpilaste kahe (eesti ja inglise) keele vastu. Tõsi, ka eesti noorte huvi vene keele õppimise vastu on kasvamas.