Talgulised 19. aprilli 1975 kommunistlikul laupäevakul Tallinnas.

FOTO: Peeter Langovits

Kevadised koristustalgud on siinmail pikkade traditsioonidega. Nõukogude aeg tõi uued kombed ja ühise koristamise, mida kutsuti kommunistlikuks laupäevakuks, ja nii said talgud rõhutatult poliitilise varjundi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui vaatasin üle oma vanu fotosid 1970. aastatest, jäi pilk ühele ülesvõttele, millel olin jäädvustanud laupäevakulised aprillis 1975. Töötasin siis üleliidulise alluvusega Hans Pöögelmanni nimelises Elektrotehnikatehases, mille kogu kollektiiv oli laupäevakul. Enamik töötas sel päeval oma töökohal, kontorirahvas saadeti appi tsehhi tootmistööle või koristama tehase territooriumi. Laupäevak algas toona alati lühimiitinguga, kus korrati lubadusi riigile ja parteile. Tehase raadio tegi reportaaže tsehhidest, vesteldi tööeesrindlastega ja üle tehasehoovi kajas reibas muusika. Ergutuseks hõigati eetrisse loosungeid, mida partei oli töörahvapüha, 1. mai puhul üllitanud.

Laupäevaku käiku kajastasid kunstnike ja fotograafide kiiruga tehtud näitagitatsiooni stendidele riputatud välklehed.

Mõeldes enam kui 40 aasta taguste laupäevakutega seotud poliitkampaaniale, meenub kohe nõukogude propagandafotode kullafondi kuuluv ülesvõte esikommunist Leninist, kes koos seltsimeestega esimesel ülevenemaalisel kommunistlikul laupäevakul palki tassis. Pärast ta surma muutusid laupäevakud leninlikeks.