Ma ei tea, kas see endiselt igal pool nii on, aga traditsiooniliselt on enamikus väljaannetes peamine igapäevaste valikute tegemise koht toimetuse koosolek. See on koht, kuhu võõrastel pole asja ja kus räägitut majast välja ei viida. Kui tegu on vähegi terve õhustikuga toimetusega, on toimetuse koosolek koht, kus kõik osalejad saavad end väljendada, ka vaielda ja alati ei pea ka kõik minema lõpuks päris nii, nagu peatoimetaja tahab, kui teiste esitatud argumendid on mõjusamad. Nii nagu toimetuse koosolek põhimõtteliselt kokku lepib, nii ka pärast tehakse.
Traditsiooniliselt on enamikus väljaannetes peamine igapäevaste valikute tegemise koht toimetuse koosolek. See on koht, kuhu võõrastel pole asja ja kus räägitut majast välja ei viida.
Meie ajakirjanduse probleem praegu tundub olevat, et napib vaieldamatu ajakirjandusliku autoriteediga peatoimetajaid. Mõnikord pole selge, kas mõni peatoimetaja on oma valikutes piisavalt vaba.
Omaette keeruline organisatsioon on ERR. Väljast vaadates ongi raske aru saada, kuidas seal vastutus ajakirjandusliku programmi ja selle eri osade suhtes langeb. Kas näiteks Raadio 2 peatoimetaja on päriselt peatoimetaja ehk lõplik otsustaja oma programmi eest või mitte? Kas juhatuse esimees peab ise vastama kõigile ERRi eri kanalite ajakirjanduslikku programmi puudutavatele küsimustele?
Mulle tundub, et Erik Roose võiks pigem olla – teatri analoogi tuues – väga hea direktor lahendama selle maja üldisi kahtlemata ülisuuri väljakutseid (alates nt uue telemaja ehitamisest), kelle kõrval võiks olla juhtkonnas keegi otsese ajakirjandusliku autoriteedi ja vastutusega isik (tinglikult ERR peatoimetaja), nii nagu on heas teatris direktori kõrval autoriteetne lavastajakogemusega peanäitejuht. ERRis sellist n-ö peanäitejuhti, piltlikult öeldes oma Elmo Nüganeni, ei tundu praegu olevat või vähemalt ei ole seda väljapoole nii esitatud. Eetikanõunik on, aga tema roll ei ole siiski päris see.
Aga siinkohal tulebki veel kord rõhutatult austada ERRi kui organisatsiooni valitud juhtide õigust ja vabadust ise otsustada, kuidas nad oma organisatsioonis sisemist tegevust parimal viisil korraldavad. See ongi kokkuvõttes ajakirjanduse vabadus, et meie teiste asi pole nende töösse sekkuda. Aga arvata muidugi ikka võib.
Sulev Valner on endine Maalehe ja Võrumaa Teataja peatoimetaja. Ta on töötanud ka Postimehes, ETVs ja mitmes teises väljaandes. Alates 2015. aastast töötab ta rahandusministeeriumis regionaalhalduse osakonna nõunikuna.