Briti peaminister keeras ülemkogus vindi üle
Juhtkiri: nagu kassid saarel
10. detsember 2011, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit nagu iga muu kokkulepe tähendab osalistele õigusi ja kohustusi, vabadust ja vastutust. Seda lauset on viimasel ajal sageli kasutatud Vahemere- äärsete riikide kohta, kuigi üldistus per se on märksa laiem ja kõnekas päevakajalises kontekstis.
Seda tasub samavõrra meenutada ka olukorras, kus brittide peaminister teeb näo, et Mandri-Euroopas toimuv pole justkui tema asi, nagu eile Euroopa Ülemkogul juhtus. Sest raskes olukorras, nagu praegusaja võlakriis kahtlemata on, vastutame me kõik, isegi kui näeme, et seesinane olukord pole kujunenud meie süül.
Meile räägitakse jutte euro kukkumisest ja niisamuti unelmate finantskeskusest ühel (paradiisi)saarel. Kuid ELis tuleb vaadata selja taha. Eks peljanud ju Margaret Thatcheri valitsus omal ajal Saksamaa ühendamist.
Ühendkuningriigi peaministri David Cameroni lause «Kui meile ei saa anda tagatisi, on parem kõrvale jääda» tõukub väidetavalt valijate tahtest. Jah, ELi tuleviku kontekstis räägitakse praegu «föderatsioonist», «fiskaalunioonist » ja isegi «liitriigist».
Need on terminid, mis välja paisatuna tekitavad tavakodanikes hirmu. Ja sageli tundub, et unustame seejuures, kui tihedalt me juba lõimitud oleme. Kui kõrgelt hindame tööjõu ja teenuste vaba liikumist.
Kuuldavasti levis eile saareriigi rahva seas üsna tõsine mure (et mitte öelda paanika) privileegide võimaliku kaotamise pärast. Briti ajaloolane ja kolumnist Timothy Garton Ash kirjutas hiljuti Guardiani veergudel, et Saksamaa plaane saab kritiseerida – seepärast et kõik teavad, milline on Merkeli plaan.
Ent milline on siis Suurbritannia plaan, Cameroni plaan? Jah, me teame sõnapaari «networking Europe» (võrgustatud Euroopa), aga me ei tea, mis on selle taga. Eesti positsioon saab praegusel juhul olla üsnagi ühene.
Kuigi euro sularahana on meil kasutusel olnud vaid aasta, oleme europaadis, kord vastutuules loovides, kord pärituules purjetades, olnud juba aastast 1992. Ja meil pole olnud põhjust oma valikuid kahetseda.
Oma seisukohti võime välja öelda sama kindlalt nagu president Toomas Hendrik Ilves eilses Diplomaatias, kus ta üsna kindlasõnaliselt selgitas, et laevukest pole karile juhtinud «Ida-Euroopa tümikad». Tegelikkuse eitamine võib viia olukorrani, kus kellelgi ei ole mugav.
Eno Raua tuntud lasteraamatus «Naksitrallid» pagendasid nimikangelased üht väikelinna kiusanud kassikarja üksikule saarele. Kui südametunnistus naksitrallid kasse päästma minema sundis, olid saarel puud raagus. Kasside tõttu olid saarelt lahkunud linnud, mille tagajärjel hävitasid röövikud puude lehestiku. Looduse tasakaal oli rikutud.