Marko Pomerants: las parim meeskond võidab!

Riigikogu liige Marko Pomerants Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Me ei saa kunagi teada, mis oleks, kui oleks. Võib ainult arvata. Ma pean silmas, et kui me poleks ühinenud. Res Publica oleks näiteks hääbunud ja Isamaad esindaks kuus poliitikut opositsioonis istudes. Täna oleme saanud oma kogemustele ja teadmistele tuginedes Eestit edasi viia. Ja kindlasti ei oleks Eestis elu ilma meie osaluseta - ma pean silmas tänaseid IRLi riigikogu liikmeid ja ministreid - parem.

Mina ei kuulu IRL eestseisusesse. Ei saanud piisavat mandaati. Kas ma oleksin sellepeale pidanud hüppama ojasse? Ei! IRLi liikmetele on eestseisuse istungid avatud. Mina, kel Toompeale on sagedamini asja kui keskmisel eestlasel, olen saanud alati oma arvamuse eestseisuses välja öelda. Olen nendel koosolekutel rohkem osalenud kui võib olla mõni valitu. Eks ma jaanuaris kandideerin jälle.

Energiat tuleb rakendada õigesti, suhelda oma valijatega, olla osaleja oma erakonna ühistes ettevõtmistes. Käituda sellisena, et sinuga ollakse valmis luurele minema. Muuta muudetavat. Erakonna programmiga on ka nii, et loomulikult oleks meil kõigil tore valimistele peale minna oma isikliku programmiga, aga mis sellega peale hakata? Herkel oleks pakkunud näiteks rahvuslikkust ja mina oleksin ainsa programmilise punktina lubanud matusetoetuste taastamist. Tegeleda on aga vaja igasuguste asjadega.

Piirkondlikud üldkogud on käimas. Kõigil IRL tipppoliitikutel on võimalik seal oma vaateid tutvustada. Rakveres on selline võimalus järgmisel neljapäeval. Tükikese verivorsti ja jõuluhõngu saab ka.

Muidugi tuleb asju ajada eetiliselt. Praegune elamislubade skandaal puudutab kahte IRL poliitikut. See on minu isiklik arvamus. Arvan, et Ken-Marti Vaheri, Juhan Partsi ja ka Siim Kabritsa võiks nüüd juba rahule jätta. Muidugi tuleb asja arutada ja asjakohased otsused vastu võtta, aga ma ei julge väita, see mida ma erakonnas näen, on sajaprotsendiline mure eetika pärast.

Võistlus popimale riietusesemele on tobe. Mina käin nädalavahetusel kampsuniga ja nädala sees ülikonnaga, aga mitte oma vaadete tõttu. Jaanuari lõpp pole kaugel ja olgu nagu rahvusvahelise spordivõistluse avamise kõnes: las parim meeskond võidab! Trenn peaks juba ammu käima ja mis puudutab eetika kategooriaid, siis suusarahvas on ühinenud dopinguvastase liikumisega «Puhas kui lumi». Lund on Eestimaal teadupärast vähe, kompenseerime seda siis enama eetikaga oma igapäeva tegemistes.