Selle aasta jaanuaris kehtima hakanud seadusemuudatus, mis tegi lihtsamaks osaühingu asutamise, avas Eesti uue turuna ka elamislubadega kauplejatele.
Juhtkiri: anna luba, aga kontrolli
9. detsember 2011, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna üks võimalus Eesti elamisluba saada on olla Eestis registreeritud osaühingu liige, kasvas elamisloa taotluste hulk tunduvalt. See seab Eesti uude olukorda, mis nõuab, et mõned elamislubasid puudutavad küsimused selgeks räägitaks.
Küsimus on põhimõtteline: kui me ei taha olla suletud piiriga riik, peame arvestama sellega, et elamislubasid taotletakse ja vahel taotletakse neid ka muul eesmärgil kui see, mis meile meeldiks. Küsimus on selles, kuidas eristada üksteisest elamislubade andmine ja kontroll nende õige kasutamise üle.
Kui jätta kõrvale Raudse-Stelmachi poliitiline skandaal, see, mida tegid ministrid Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher, see, mida see kõik tähendab IRLi jaoks, siis lõpuks tuleb Eesti seadusandjatel ning ametnikel lahendada hoopiski sisulisem dilemma.
Ühelt poolt tahaks, et oleks võimalik vältida, et kahtlase taustaga inimene Eesti elamislubade sõelast läbi ei pääseks, aga teisalt ei saa teha reegleid ka nii karmiks, et need, kes ka päriselt siia õppima, töötama, äri tegema või abielluma tulla tahavad, enam üldse Eestisse ei saa.
Sest see ongi asja sisu. Kord on kõigi jaoks ju ühesugune. Allmaailma tegelane Venemaalt, Valgevenest Eestisse abielluja, Ukrainast siia õppima tulija, IT-spetsialist Indoneesiast, ärimees Brasiiliast – kõik nad läbivad ühesuguse elamislubade taotlemise kadalipu.
Kui Skype tahab Singapurist siia tuua tippspetsialisti, peab see inimene minema kõigepealt Eesti saatkonda Hiinas, täitma hunniku pabereid, siis ootama vastust (enamasti kuid), tõenäoliselt ütleb see vastus, et mingi linnuke kusagil formularis on tegemata, seepeale saadab spetsialist paberid uuesti ja ootab jäll e… Või siis ei oota, sest on vahepeal juba vastu võtnud töökoha mõnes teises riigis.
Suurim oht on praegu just see, et asi aetakse poliitiliselt nii kuumaks, et ükski minister ega poliitik ei julge enam kosta selle poolt, et elamislubade andmise protseduuri tuleks hoopiski lihtsustada ja lühemaks teha.
Tegelikult on selles suunas tööd tehtud aastaid. Majandusministeeriumil on praeguseks välja töötatud terve hulk ettepanekuid, kuidas elamisloa taotlemise protseduuri lühendada ja lihtsamaks teha, aga kas Juhan Parts enam julgeb neid eelnõudena välja pakkuda?