Pärast õnnestust valmistub päästemeeskond sisenema kiirgustsooni. Neid peavad kaitsma kumm ja tina.

FOTO: NOVOSTI/SIPA/Scanpix

Jaanus Piirsalu tuhlas Kiievi arhiivis KGB dokumentides ja leidis, et Tšornobõli katastroofi ei võetud algul üldse tõsiselt ning et tuumajaama ehitusprobleemide tõttu pidi see õnnetus varem või hiljem juhtuma.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

«Mida see tähendab?» kritseldas Ukraina kommunistliku partei juht Volodõmõr Štšerbitski julgeolekukomitee ettekandesse Tšornobõli tuumaelektrijaamas toimunud plahvatusest. Ukraina tollasel kõrgeimal juhil polnud isegi kaks päeva pärast 26. aprill 1986. aastal toimunud plahvatust aimugi, mis tagajärjed on rahuaja suurimal tuumaõnnetusel.

Kiievis käisid täie auruga ettevalmistused Nõukogude töörahva suurima püha 1. mai tähistamiseks ning võimudel polnud eriti aega tegeleda kõrvaliste asjadega. Ja nüüd korraga mingi arusaamatu avarii tuumajaamas!

Ukraina vabariigi julgeolekuteenistuse SBU arhiivis säilinud Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi julgeolekukomitee KGB dokumentide seas, millega Postimees hiljuti tutvus, on Tšornobõli katastroofi puudutavad dokumendid ühed põnevamad. Nendest on näha, et Nõukogude Ukraina võimud ei pidanud avariid tuumajaamas algul üldse mingiks katastroofiks. Kolm-neli esimest päeva ei võetud seda kuigi tõsise avariina. Suhtumine muutus alles umbes nädal hiljem, mai alguseks.