Endrik Mänd: Ars longa vita brevis

Endrik Mänd Foto: Artur Sadovski

Pealkirjas kasutatud ladinakeelse mõttetera sõnasõnalist vastet – kunst on pikk, elu lühike – teab ilmselt iga põhiharidusega eurooplane. Kuigi Hippokrates pani selle kirja algselt arstikunsti olemuse edasi andmiseks, võib paralleele tuua ka kaunite kunstidega.

Teos kestab kauem kui teostaja. Või, kujutis ajast ja ruumist on kogetav ka siis, kui pole enam kedagi kujutatavat mäletamas. Loomulikult on olemas ka kolmas ja neljas lähenemisviis, aga üks on kindel – kunst on püsiväärtus, üks rahvus-kultuurilise enesemääratluse nurgakivisid.

Miks võõrkeelne pealkiri? Ajendiks oli Tallinna linnaplaneerimise ametile adresseeritud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ehitusloa menetlusega seotud pöördumine, milles kirja koostanud jurist kasutab ladinakeelseid termineid. Kirja koostaja kandev mõte on iseenesest lihtne – linn represseerivat kinnisvaraomanikku, sest viimane ei nõustu kooskõlastama EKA ehitusluba.

Väidetav tagakiusamine seisnevat selles, et majaomanikku on korduvalt kutsutud ametisse selgitama, kas ruumid, milles otsese päikesevalguse kestus EKA hoone püstitamisega väheneb, on tegelikult kasutusel eluruumidena. Kahjuks on jätnud majaomanik eelnevalt kokkulepitud kohtumistele tulemata.

Seetõttu palus amet ligipääsu kõnealustele ruumidele, et veenduda nende tegelikus kasutusviisis. Info on oluline, et hinnata, kui suurel määral mõjutab valgustingimuste halvenemine naaberhoones EKA uue õppehoone ehitusloa väljastamist.

Kokkulepitud ajal võimaldati ametnikule küll juurdepääs Kivisilla tn 4 / Tartu mnt 7 hoone trepikojale, ent huvipakkunud ruumide uksed jäid eraomandi puutumatusele viidates suletuks.

Küll oli omanik pidanud vajalikuks kutsuda visiidi tunnistajaks mõned ajakirjanikud. See on ka põhjus, miks pidasin vajalikuks käimasoleva menetluse tagamaid avalikus meedias ka omalt poolt avada.

Paikvaatlusel selgus, et mitmetes ruumides, mis arhiiviandmetel peaksid olema kasutusel korteritena, asuvad uksesiltide järgi otsustades äriruumid. Tõe huvides olgu öeldud, et ametit huvitanud ruumide ustel kasutusotstarbele viitavaid silte ei olnud.

Tulles tagasi loo alguse juurde – ladinakeelseks õiguspõhimõtteks, millega kinnisvaraomaniku esindaja põhjendas, miks keelduti selgituste andmisest ja juurdepääsu võimaldamisest neisse ruumidesse, on nemo tenetur se ipsum accusare.

See tähistab enese mittesüüdistamise privileegi. Siinkohal kinnitan, et amet ei ole seadnud eesmärgiks kellegi süü tuvastamist võimalikus haldusrikkumises, ehkki on loomulik, et majaomanik peab täitma talle õigusaktidega pandud kohustusi, sealhulgas taotlema hoonele selle tegelikule kasutusele vastava kasutusloa.

Ameti soovitud teave on vajalik, et langetada EKA ehitusloa taotluse menetlemisel kaalutud ning avalikku ja erahuvi tasakaalustav otsus.